Käisin Tenerifel

Muljed:

* Saar oli megailus oma laavamägede , randade ja päikesepaiste poolest! Lennupileti hind oli ka ilus - aint 35 euri.

* Saar oli megakole oma külastajate poolest. Keskmine vanus: 75 ja pool. Keskmine päritolumaa: Saksa- või Inglismaa. Ja kujuta nüüd ette neid vanureid seal käänulistel mägiteedel rendiautosid juhtimas. Selline tunne oli, et iga hetk võivad nad südameataki saada ja kaljult alla sõita.

* Playa de las Americas - meie esimene peatuspaik. Megaturistikas. Ma pole vist midagi nii turistikat varem näinudki. Ei tea mis seal saare pealinnas (Santa Cruz) veel toimub?! Töötajad olid seevastu ülisõbralikud. Bussijuht tuli lausa roolitagant ära, bussist välja, et meile teed juhatada. Nagu ka nimi ütleb, siis see linnake oli biitshe täis. Ühel rannaribal otsustasimegi oma telgi püsti lükata ja ööbida. Ma magasin nagu nott ookeanikohina taustal. Aga mõne brasillase jaoks oli elus esimene kord telgis ööbida, kui sellele faktile veel juurde lisada foobia tsunami ees ... siis võime järeldada, et telkida pold tema jaoks mingi lõbu. Hommik oli see eest kena. Väikene suplus. Väike dush. Väike piknik. Nii värskena oli jube hea Masca poole startida ...

* Masca - vana piraatide küla keset ürgset loodust. Kahju oli, et me sinna veidi hilja jõudsime. Kuna praegusel hooajal turiste nappis (tegelt oli neid triljoneid seal väiksel vulkaanisaarel) siis viimane laev "canseldati". See tähendas seda, et kogu plaan läks nässu. Algne idee oli läbi mägede, alla randa matkata ja sealt laevaga Los Gigantese rannakaljude juurde sõita. Ei no mis seal siis ikka ... Oluline - see koht jäi kuni lõpuni välja mu lempariks. Aaa .. Sel päeval ei läinud midagi plaanipäraselt : kui pärast bussiga Los Gigantesesse sõita tahtsime, siis saabus pungil marsruuttakso mõõtu buss, kuhu mahtus lisaks vaid 6 inimest. Vanurid kasutasid jalutuskeppe, küünarnukke ja oma põdurat eelist, et bussi pääseda. Noored jäid maha! No me sõitsime siis hoopis teisele poole Buenavistasse.

* Buenavistas mingit erilist iluat vaadet küll polnud. Brasillane ei julgenud enam telgis magada ja võtsime hosteli. Väga mõnus oli. Lisaks jalutasime veidi, käisime vannis ja masõin vulkaani-kooki. Meie peatuspaik seal jäi üürikeseks, sest järgmine hommik põrutasime La Orotavasse ja seal edasi Teide vulkaani tippu.

* Teide vulkaan - ilus aga kallis. Mu plaan oli 12 euri ja 50 sendi eest telefericoga üles sõita ja siis jalgsi alla matkata. Kuna väike lumekirme oli vulkaani otsas, siis oli ohutuse mõttes seal liikumine keelatud. Eks me siis maksime 25 euri, et tund aega seal üleval passida ja siis alla tagasi sõita. Noh aga vähemalt olen vulkaani näind ja otsas ka käind. Oranzi laavat ei näind aga siis ongi põhjust uuesti minna mõne teise, aktiivsema vulkaani otsa.
P.s. mõni Lõuna-Ameeriklane nägi elus esimest korda lund (tegelt oli see nagu jääkamakas).

Õhtuks viis buss mei mööda okse-kurvilisi-teid tagasi Playa da Las Americasse, kus võtsime telgitrauma saanud brasillasega jälle hosteli. Õhtul sõima pitsat ja vaatasime baaris telekast kuidas Arsenal Fc Portole 5-0 ära pani. Video on siin. (O meu deus - ma kirjutan jalgpallist!?)

* Järgmine hommik põrutasime lennujaama lähistele El Medanosse. Ma jahtisin krabisid ja jätsin Tenerifega hüvasti . . .