Sardiinia laks

Tere.
Lõpuks on käes reede ja mul on aega kirjutada Sardiinia seiklustest.. kindlasti olete uudishimusse suremas - kuidas ma ometi sellise paadi peal lõpetasin!? No kuulake / lugege siis seda lugu:

Päev 1 - Alustasime Lispiga teekonda Lissabonist Portosse, kus meid ootas 10-eurone Ryanairi lennuk Barcelonasse. Päev polnud just kõige lõbusam - mul oli Grippa A ja Lissaboonlased pole just kõige "potensiaalsemad", kui hääletamisest rääkida. Läbi häda ja viletsuse jõudsime Portosse, kus oli plaanis saada kokku Ricardoga. Läks teisiti - ööbisime, pesime ja hängisime lennujaamas.Päev 2 - See päev polnud ka just kõige huvitavam. Sõitsime Barcelona Girona lennujaamast Girona linna. Otsisime nagu lollakad Kataloonia kõige suuremat linnaparki. Jõime rögakolli-siidrit, hängisime betoonpargis ja tutvusime vanameestega (üks neist oli Portugalist).

Õhtu märksõnad: hapukoor ja liikulus-koonus.

Girona Vene poest leidsime hapukoort - HALLELUUJA. Halb oli see, et pidime selle kõik korraga ära sööma. Hapukoor ju kvalifikatseerub vedeliku alla, mida käsipagasisse kaasa võtta ei tohi. Üritasime.. aga 500 grammi korraga alla kugistada on isegi hapukoore-näljas-eestlastele liig-mis-liig! Nutikad nagu me oleme ... valmistasime hapukoore-küpsis-võileibu ja saime oma väärtusliku elu-eliksiiri ikkagi lennukisse kaasa võtta! Siit idee terroristidele - määrige oma pomm võileiva peale! :)

Nagu kõik teavad .. on peale hapukoore keelatud ka kõik shapoonid, kreemid ja palsamid. Hommikul oma kotti pakkides Liis seda ei teadnud/mäletanud. Aga nuudlid nagu me oleme - leidsime lahenduse! Peitsime stuffi lennujaamas olevasse liikluskoonusesse. Väiksed törtsud kaasavõtmiseks lasime enne tampooni-pakenditesse. Siit idee kaaperdajatele - peitke oma pomm tampooni-karbikestesse!

Päev 3 - Esimesed sammud Sardiinia pinnal, Alghero lähistel. Esimene rand. Esimene mets. Esimene hotell (puta-negra), mille basseini otsustasime ujuma minna. Esimesed rändom toidud, mis nägid välja nagu pitsad. Esimene pervo. Esimene tõeliselt tore päev. Tripp oli ametlikult alanud!

Päev 4 - Hääletasime Olbia poole. Hakkasime märkama, kui kuradi ilus on see saar.

Käisime katastroofist räsitud San Teodoro rannas.

Sõitsime kastiautoga - Liisi meelest oli see reisi tipphetk (aga hiljem tuli välja, et ta eksis).
Panen sellest sündmusest video Juutuubi ka - aga siin Ühikas on nii sitt nett, et saan seda teha alles Detsembris, Eestis!

Jõime maffiameestega ehk siis murupaigaldaja Rudy-ga (tal on bänd kaa) ja Peeter Ojaga Corona õlle, millest arenes edasi metsaseenepitsa ja mereannipasta, millest arenes edasi 2 uut baari ja Fil´e Ferru ja Mirto ja millest arenes edasi küllakutse ja millest arenes edasi Piia-Liisi privaattuba (uks lukus, võti padja all). Hommikul ärgates arvas Liis, et oleme hotellis. Peaaegu nagu olimegi. Tegelt olime ühes Peetri viiest majast. Ilus koht oli. Kuu, kuunimelisedmäed, dušh, kuked-kanad.

Nagu näha, siis arenes see õhtu sujuvalt edasi päev 5-ks. Hommikul käisime Peetriga kohvi / kaputsiinot joomas. Ps. neil on seal Itaalias maailma parim capuchino. Ausalt. Isegi mina jõin seda. Tavaliselt neid kohvisid ja asju ei viitsi juua ju.

Kena- kena. Igatahes sel päeval oli enesetunne kummaline. Midagi purjus-kurjus-ja-lollus vahepealset. Noh, näiteks soovis Liis kanale pai teha! Häid ideid mul ka pold .. seega ostsime identsed & maailma kõige koledamad postkaardid, mille Eestimaale (Marikale ja tädidele-kassidele-koertele) läkitasime. Lisaks einestasime tänaval. Nägime vanu vandaale. Suust tuli välja ainult jama .. seega rääkisime ainult üksteisega ja vanameestega. Sõitsime järjekordse sõbraliku näoga pervoga Cala Liberotto randa ja nautisime sealseid kivi-riiul-voodeid.
NB! Must-learn vihje kõigile umbkeelsetele Itaalia pervodele - õppige selgeks väljend : "Fuck-me!"

Õhtu on hommikust täiega targem ja otsustasime edasi trippida Dorgali lähistele Cala Corone randa. Muidugi võttis meid peale kõige õigem mees sel hetkel üldse. Ta kuulas klassikalist muusikat, mis sobis maastiku, mägede, pilvede, kurvide ja isegi koleda marmorkaevandusega. No see Cala Corone on mäe otsast vaadates ikka 10000000000 korda kaunim, kui mu Canon Powershot A400 jäädvustada suudab. Aga no vaadake ikka seda pilti - pange ainult kujutlus tööle / juurde!

Kohale jõudes tuli välja, et see on ikka rõve mõtetu turismikoht koleda rannaga, kus küsitakse groti vaatama minemise eest 17 euri. Paadilaenutus oli mingi krdi 80 euri - sama palju kui me kahepeale 8 lennupileti eest maksime. Loobusime nendest kohutavatest pakkumistest ja sõitsime TURVALISELT KOLEDUSE-PEALINNA Arbataxi. Nägime maailma kõige koledamat palmipuud ja mitmeid teisi mõtetuse/koleduse-politsei rajatisi. Ilmselt oligi see mõtetuse-politsei, kes korraldas meie päeva nii pikaks, et õhtuks jõudsime juba Terteniasse. Issand kui palju jõuab ühe päeva jooksul näha ja teha! Seal Tertenias saime mitmeid sitakrampe tänu surma-pargile, kastimõrvarile ja nähvatsile, kes meid maantee kõrval vedelevate torude varjus magada ei lubanud.

Päev 6. Ukerdasime päris-politsei abiga Costa Rei randa (mõtetuse-tipp). Kohtasime hääle-kolleege Saksamaalt. Siis toimus pööre - tutvusime Massimoga, kel oli maailma mõtekaim baar - Maklas. Ausalt - tahaks seal töötada või midagi. :)

Muidugi rääkisime talle oma plaanist sõita saare peale. Ja 1-2-3 oli kõne võetud Robile, kel on oma paat. 2 tunni pärast istusime Robi Mini Cooperisse ja sõitsime Villasimiuse sadamasse. Hädise puupaadi asemel ootas meid 1,6 milline barco. Rohkem sõnu te ei vaja:

Mainiks veel ära, et snorgeldasime, jõime iidset punast veini, kohtasime merel tüüpi kes järgmine päev vangi läks, Piia sai milli-mallika käest kõrvetada (raisk) . Õhtul kutsus Robi meid oma majja. Saime Liisiga oma privaatse halva energiaga toa. Aga päev oli ju ilus - jääb vaid küsida, kuidas on see võimalik!? :)

Päev 7 - Ciao Villasimius. Buongiorno Cagliari (hääldus: Bonzoorno Kaaljari). Vaikus. Ainult üksikud märksõnad. Üleliigseid sõnu pold vaja. Robi hängis ikka veel meiega. Sõime, lebotasime ja tuuritasime. Roosasid flamingosid nägime ka - usute või mitte. Õhtul sõitsime Bartsa ära - VABADUS! :) *Imelik päev oli*

Päev 8 - Barcelona! Ma isegi ei jaksa seleteda, et ma ei tundud seda linna ära; et leiutasime uue mängu ja kui tüütu oli see Bartsa rand.

Õhtul allkirjastasime sõprus-pakti Eesti-Soome-Maroko vahel. Vat see oli fun. Küsisime endilt: "MIKS? Tripp ju peaaegu läbi ja ikka läheb sama libedalt?!"

Päev 9 - Hääletripp Porto - Lissabon. Jah, flow oli ikka veel sees. Tutvusime ärimeestega - Mr Paulo ja Luisiga. Sõime nende kulul hääd portugali sööki ja sõitsime 2sotiga. Ei no mis sa veel tahta oskad? Ja siis jõudsime KOJU - LISSABONI (L) (L) (L). Sain aru, et see on mu lemmik koht, parim paik kus elada, olin rahul.

Kui sul veel kopp ees pole, siis tseki pilte - http://public.fotki.com/piiaots
Mul on igatahes suur kopp ees selle reisi kirjeldamisest. Mis te ise teete seal Eestis??? Hoidke mind kursis, pliiiis! Ja kui minuga trippida tahate, siis leidke see paartuhat krooni ja sõitke mulle külla, raisk!