Piu seiklused Portugalis

Kolisin

2010-09-19T19:38:00.003+01:00

Kuna ma enam Portugalis ei tegutse, siis kolisin ära:

http://piudo.blogspot.com/

2010-08-04T18:30:00.001+01:00

Must, valge või hoopis värviline?

2010-07-15T23:21:00.005+01:00

Kumb sulle meeldib?
Meie saime igatahes möliseda, et julgesime puud maketil rohelised teha. Õpetajate ideaal on must-valge mudel. Saatsingi õpsile e-mailiga selle mustvalge foto - las siis imetleb. :D

Töö sai igatahes esitletud ja üldkokkuvõttes läks väga hästi! :D
NÜÜD PUHKAMA!

Idee

2010-06-14T11:16:00.006+01:00

Plaan on lihtne - juulis üüri pealt pappi säästa ja selle raha eest hoopis trippida. Ilmselt on siis sõit 16.juuli kanti Madeira saarele, nädal aega elu telgis ja looduses. Hea oleks kusagilt mingi jalgratas sebida ja rattaga tiir sellele mägisele saarele peale teha. Noh säästab jällegi pappi, näeb rohkem, avastab rohkem ja lisaboonus: trenn.

Siit siis üleskutse. Kes liitub? Ma ikka nii kõva üksi-rändaja pole. Lissabonist on pilet Easyjetiga umbes 80 euri. Ja kohapeal kulub raha kiirmakaronide ja võileivakraami peale. Muu inff: http://en.wikipedia.org/wiki/Madeira &
http://www.madeira-web.com/

Mis toimub?

2010-06-11T15:43:00.009+01:00

Hei. Ma olen täiesti unustanud siia midagi kirjutada. Kiire on ka olnud. Käisin Eestimaa visiidil ja enne seda olid emps, mari ja peiken Lissabonis. No paar pilti võin ju blogisse üles ka riputada:

Leia pildilt Piu ja kolm erinevust

Empsi ja Mariga rentisime auto ja põrutasime kohe turismipiirkonda Algravesse. Kaljud, grotid, rannad - värgid särgid. Rannas sai küllaga käidud aga päikest sai korralikult võetud ainult viimane päev. Vahepeal käisime maailmalõpus, vaatasime grotte ja krabisid. Emps korjas muudkui oma teokarpe ja oli hoopis nende üle õnnelik. Rikkad turistid nagu me olime - sõime restoranides ja elasime oma apartamentis :P Faros käisime ka - aga ma ei ütleks et seal linnas midagi eriti põnevat oleks (peale luukabeli muidugi). Tegelt Shaggy esines seal samal ajal aga ega mees see ka mingi eriline atraktsioon pole.

Lissaboni tagasi jõudes ootasid meid ilutulestik ja inimhordid - Benfica oli just saanud Portugali tsempioniks. Järgmised ilusad päevad veetsin mina koolis ja Emps ja Mari käisid linnapeal turiste mängimas, laevaga sõitmas, shoppas ja loomaaias jne jne.

Ei no kokkuvõtteks võib öelda, et lahe oli ja tuhapilved midagi nässu ka ei keeranud.

Ranna tuul-tuul-tuul ... ja JÄLKpall iga päev

2010-05-05T11:08:00.007+01:00

Juhtus nii, et juba kuu aega tagasi käisin Carcavelose rannas. Mingi 30-kraadine kuumus lõi pea segi ja jalad kõndisid otse randa päevitama.

Tore on neid kuu aega vanu pilte vaadata ... aga praegu on ainult 22 kraadi. Mis Eesti mõistes on täielik suvi. Aga millegi pärast on Portugali 22 kraadi palju külmem kui Eesti 22 kraadi. Sucks! Ma värisen ja mul on külm igatahes.

Eelmine laupäev käisin aga Cascais - Boca da Infernot vaatamas (e.k Põrgu suu). Liisi sõnul pidi sinna olema 2 tunni pikkune tee. Me rentisime omale tasuta rattad ja ma olin valmis juba tund aega väntama. Tegelt asus see 10 min kaugusel rongijaamast. Ma ei tea kas Liis hakkas jala Lissabonist minema, et 2 tundi sinna kõndis? ;)

Tagasitulles kõndisime mööda rannaäärt Estorili. Ja see ei võtnud ka 2 tundi aega.

Teemamuutus.

Nagu kõik teavad on Portugali igapäevaelu üks lahtutamatu osa jalgpall. Telekast on seda vahtud küllaga. Nüüd tekkis võimalus saada tasuta piletid Sportingu - Navali mängule. Minek. Sain teada, et traditsioon on enne mängu metroojaama kõrval, putka ees õlle juua! Teine avastus - minu jalgpalli-fotograafi karjäär on hukule määratud! Ootasin terve mäng pingsalt, et keegi mu nina all värava lööks - aga sittagi! Kolmas avastus - isegi 30-aastased tüübid koguvad jalgpalli kleepekaid. Ma kogusin Barbie albumisse kleepekaid kui olin 10. Aga kui jutt käib jalka-kleepsudest siis vanusepiir puudub.
Igatahes meie mänguga samal ajal toimus teistel staadionitel umbes 4 jalka matsi.
Parim hetk oli see, kui meie mängul kõigi lemmiku (Sportingu tiimi) väravasse löödi pall ja ja kurvastuse asemel kõik inimesed rõõmust kargama hakkasid! Nimelt samal hetkel skooris ühel teisel jalka kohtumisel Fc Porto Benfica väravasse ja rõõmu oli meie staadionil küllaga. Kuidas see inff meieni jõudis (?) - samal ajal kuulasid kõik jalka fännid kõrvaklapid peas, raadiost mis teisel matsil toimub - nad elasid kahele mängule korraga kaasa. Loomulikult vaadati terve vaheaeg staadioni fuajees selle teise mängu tipphetki ....
Oi jeesus ma ei uskund elu sees et nii palju hakkan jalkast teadma ja kirjutama... Portugali mõjud! Loodan, et Eestis muutun normaalseks ja unustan kõik info jalka kohta ära!

Minu kuulsad sõbrad Lissabonis

2010-04-18T11:49:00.004+01:00

NB! Parim on see, et alljärgnevad pildid pole lavastatud!

Junior - Shrek

Eddie - Zakarias

Johnny - Yuki

ET - Eder

Wallace- Pedro

Black eyed peas - Grupa da Gripa A

Teadmiseks

2010-03-31T17:06:00.003+01:00

Ostsin/bronnisin hiigel-hunniku lennuki, bussi- ja laevapileteid.

Teadmiseks kõigile huvilistele, et tulen Eestimaale järgmistel kuupäevadel:

2-6.juuni - plaanis on oma sünnat pidada, asju ajada, viimaseid kordi tasuta arsti juures käia, marika üle vaadata, niisama eestlastele tere öelda.

27.juuni - 4.juuli olen ilmselt Roskilde Festivalil, Taanis - kah päris lähedal Eestimaale.

28.juuni - tulen Estooniasse ei tea kui kauaks :P

Maroko kah nähtud

2010-03-28T21:35:00.016+01:00

Ma armastan odavlennufirmasid. Nüüd sai Maroko ka üle vaadatud (noh, kui ma siin nii "lähedal" juba olen). Algne plaan oli Marokos kindlasti kõrbe tsekkida ja kaamlit näppida. Kahjuks või õnneks tegime teisi asju.

Tripp algas Madridist, mis on mu meelest suht mõtetu, tavaline suurlinn .. kus pole midagi muud erilist teha kui uhkeid hooneid vaadata ja muuseumisse minna. Kuna meil oli terve päev aega seal passida, siis läksime parki ja viskasime sussid püsti. Mõnus oli - päike paitas põski ja kanni.

Järgmine hommik sõitsime lennukiga Marrakechi. Lennujaamas tehti meiega muidugi nalja - demonstreeriti halli passi ja öeldi, et Eesti pass peaks välja nägema just selline. Meie punased (Euroopa Liidu) ja sinised passid olid seal lennujaamas väga uudsed nähtused. Huvitav, kas ainult vene-eestlased külastavad siis Marokot vä?

Marrakechis me väga kaua ei peatunud ja põrutasime kohe Essaouirasse. Meie, kui "rikkad" Eurooplased, sõitsime ikka kõige kallima bussiga. Tee oli pikk, tüütu ja tolmune. Vahepeal tegi bussijuht täiesti suvalises kohas peatusi, et turistid saaks keraamikat ja kosmeetikat osta. Mu meelest oleks ta võind hoopis peatuda nende hullude kitsede juures, kes puu otsas kükitasid. Alguses ei uskunud ma oma silmi - hiljem nägin ühes poes lausa raamitud pilti sellest paranormaalsest nähtusest. Müüja kommenteeris, et inimesed panevad kitsed ise puu otsa. Nüüd uurisin netist, et kitsedele maitsevad oliivisarnased viljad ja nad ronivad sinna ise. No mai tea:

Essaouiras tuiasime linnas ringi, sõime korduvalt värsket kala, mis meie silme ees ära küpsetati. Käisime rannas ja isegi ujumas. Tutvusime inimestega hostelis ja passisime niisama. Essaouira ilmestamiseks sobivad kõigeparemini need pildid:

Järgmisel päeval sõitsime tagasi Marrakechi, kus tegime pimedas ekstreem-orienteerumist, et hostel üles leida. Muidugi üritati meile tee peal igast kraami pähe määrida ja rolleriga viissada korda alla ajada aga jäime ellu. Tänaval, kus Euroopa loogika järgi pidi hostel olema polnud sittagi. Ei osanudki siis midagi erilist peale hakata, kui tagasi minema hakata. Muidugi märkasid meie murelikke nägusid jõmpsikad, kes hakkasid hostelite nimesid karjuma. Muidugi mainisid nad ka meie hosteli nime - minek. Klutt juhatas meid läbi pimedate kangialuste - vasakule ja paremale. Ja kohal me olimegi. Mingi täiesti suvalise ukse number 40-ne ees. Õnneks oligi õige pleiss. Klutt ei leppinud vähemaga kui 10 dirhamit meie abistamise eest.

Hostel oli muidugi vinks-vonks. Ega ma eriti tippi ei jaga - aga need töötajad väärisid seda täiega (kahjuks laristasin kõik ära - ja 50 senti anda oleks kah mõnitamine). Vat sealne teenindus ja sõbralikkus oli nagu oleks me Luxemburgi õukonnast. Piparmündi tee kanti kohe nina alla, kotid tassiti salaja meie eest tuppa, kui vaja juhatati meid hamammi, kui vaja valmistati hommikusööki kasvõi kell 5 hommikul ...

Seal samas hostelis kohtasime ka üht soome kutti, kellega tutvusime juba Essaouiras. Temaga käisime õhtul kohvikus ja tutvusime linnaga. Aa ja seal hostelis oli veel üks hull vanamutt, kes ainult mõtles omale probleeme välja, et tähelepanu saada. Ta vigises, et eelmine öö keegi jubedasti norskas ja tal on nüüd närvid läbi. Hostelitöötajate meelest norskas tema hoopis teistest üle. Siis kustusid tal kõik reisipildid ära. Siis sõi keegi tema koogi ära ja siis keegi nuusutas ta trussikuid ja mai tea mida kõike veel.... Mutt mutiks - Marrakech oli öösel selle eest võrratult ilus!

Järgmine päev käisime minu soovil ühes ilusas pargis, sõitsime hobusega (Kristjani eluunistus) ja shoppasime end sendituks:

Õhtul käisime Karoliniga hamammis - kohalik saun. Vat see oli omaette tsirkus. Muidugi juhatati meid hostelist õigesse kohta ja tehti tehingud meie eest ära. Turistile oleks hind 2x kallim olnud. Läksime siis sinna sauna sisse, võtsime paljaks (imiteerisime kohalikke) ja siis ei osanud me enam midagi teha. See hamamm koosnes kolmest ruumist, mis nägid välja nagu suured dushiruumid, valgete seinaplaatidega. Paksud mutid istusid kõik maas (trussikud jalas) ja küürisid end / üksteist. Nurgas oli hunnik ämbreid ja kraan. Ma mäletan midagi sarnast, kui olin väike ja vanaemaga ühissaunas käisin. Muud ei osanudki teha, kui võtsime veeämbri ja hakkasime siis end pesema. Alguses tundus küll tüng, et maksime nii palju imeliku dushiruumi eest. Aga siis tulid mingid tädid, kes hakkasid selga pesema. Mõnus. Järgmiseks lükati meid pikali ja küüriti igast august nii puhtaks, et ise ka ei usu. See oli mõnus tselluliidi massaaz kah veel pealekauba. Karolinil pesti lausa juuksed ka puhtaks. :P Saunast lahkudes taheti muidugi veel mingit pappi meie pealt koorida aga me põgenesime.

Järgmine päev sõitsime Madridi tagasi, nii et jäigi lõputu kõrb nägemata ja kaamlituur tegemata. Kui rikkaks saan siis lähen uuesti :P Madridis läksid Kristjani ja minu & Karolini teed lahku. Me läksime Karoliniga Expo parki, kus hängisime, sõitsime ratastega, sõime oma Maroko võileipse ja peaaegu oleks ka tasuta lõbu-rongiga tiiru teinud.

Kokkuvõttes oli Maroko tripp huvitav, sest see erineb Euroopast põris kõvasti. Mai tea kas viitsingi enam Euroopas trippida!? Eriti veel kusagil linnades!?

Veel fotosid: http://public.fotki.com/piiaots/ & http://picasaweb.google.com/carx89/Maroko#

Käisin Tenerifel

2010-03-13T20:50:00.011Z

Muljed:

* Saar oli megailus oma laavamägede , randade ja päikesepaiste poolest! Lennupileti hind oli ka ilus - aint 35 euri.

* Saar oli megakole oma külastajate poolest. Keskmine vanus: 75 ja pool. Keskmine päritolumaa: Saksa- või Inglismaa. Ja kujuta nüüd ette neid vanureid seal käänulistel mägiteedel rendiautosid juhtimas. Selline tunne oli, et iga hetk võivad nad südameataki saada ja kaljult alla sõita.

* Playa de las Americas - meie esimene peatuspaik. Megaturistikas. Ma pole vist midagi nii turistikat varem näinudki. Ei tea mis seal saare pealinnas (Santa Cruz) veel toimub?! Töötajad olid seevastu ülisõbralikud. Bussijuht tuli lausa roolitagant ära, bussist välja, et meile teed juhatada. Nagu ka nimi ütleb, siis see linnake oli biitshe täis. Ühel rannaribal otsustasimegi oma telgi püsti lükata ja ööbida. Ma magasin nagu nott ookeanikohina taustal. Aga mõne brasillase jaoks oli elus esimene kord telgis ööbida, kui sellele faktile veel juurde lisada foobia tsunami ees ... siis võime järeldada, et telkida pold tema jaoks mingi lõbu. Hommik oli see eest kena. Väikene suplus. Väike dush. Väike piknik. Nii värskena oli jube hea Masca poole startida ...

* Masca - vana piraatide küla keset ürgset loodust. Kahju oli, et me sinna veidi hilja jõudsime. Kuna praegusel hooajal turiste nappis (tegelt oli neid triljoneid seal väiksel vulkaanisaarel) siis viimane laev "canseldati". See tähendas seda, et kogu plaan läks nässu. Algne idee oli läbi mägede, alla randa matkata ja sealt laevaga Los Gigantese rannakaljude juurde sõita. Ei no mis seal siis ikka ... Oluline - see koht jäi kuni lõpuni välja mu lempariks. Aaa .. Sel päeval ei läinud midagi plaanipäraselt : kui pärast bussiga Los Gigantesesse sõita tahtsime, siis saabus pungil marsruuttakso mõõtu buss, kuhu mahtus lisaks vaid 6 inimest. Vanurid kasutasid jalutuskeppe, küünarnukke ja oma põdurat eelist, et bussi pääseda. Noored jäid maha! No me sõitsime siis hoopis teisele poole Buenavistasse.

* Buenavistas mingit erilist iluat vaadet küll polnud. Brasillane ei julgenud enam telgis magada ja võtsime hosteli. Väga mõnus oli. Lisaks jalutasime veidi, käisime vannis ja masõin vulkaani-kooki. Meie peatuspaik seal jäi üürikeseks, sest järgmine hommik põrutasime La Orotavasse ja seal edasi Teide vulkaani tippu.

* Teide vulkaan - ilus aga kallis. Mu plaan oli 12 euri ja 50 sendi eest telefericoga üles sõita ja siis jalgsi alla matkata. Kuna väike lumekirme oli vulkaani otsas, siis oli ohutuse mõttes seal liikumine keelatud. Eks me siis maksime 25 euri, et tund aega seal üleval passida ja siis alla tagasi sõita. Noh aga vähemalt olen vulkaani näind ja otsas ka käind. Oranzi laavat ei näind aga siis ongi põhjust uuesti minna mõne teise, aktiivsema vulkaani otsa.
P.s. mõni Lõuna-Ameeriklane nägi elus esimest korda lund (tegelt oli see nagu jääkamakas).

Õhtuks viis buss mei mööda okse-kurvilisi-teid tagasi Playa da Las Americasse, kus võtsime telgitrauma saanud brasillasega jälle hosteli. Õhtul sõima pitsat ja vaatasime baaris telekast kuidas Arsenal Fc Portole 5-0 ära pani. Video on siin. (O meu deus - ma kirjutan jalgpallist!?)

* Järgmine hommik põrutasime lennujaama lähistele El Medanosse. Ma jahtisin krabisid ja jätsin Tenerifega hüvasti . . .

Räägime ilmast

2010-02-27T15:03:00.012Z

Kui millestki muust rääkida pole .. siis harilikult räägitakse ikka ilmast ju. Mina kaa. Mina kaaa! MINA KAA!

See aasta on ilm üleüldse väga imelik. Põhjapool on lund kuidagi megapalju. Pole seda kliimasoojenemist kusagil näha!? Aga kui see soojenemine üks päev kohale jõuab ja kõik see lumi sulama hakkab - vat siis saavad kanalisatsioonikaevudest purskkaevud! :)
Ei - lumi mulle tegelt meeldib (kui ta vedel pole)! Just ükspäev Sloveenia Alenkaga kirusime.... Kõik sõbrad teevad kodus lumelosse, -ingleid ja suusatavad ja me vireleme selles Portugali igaveses sügises.

http://www.tartupostimees.ee/?id=228478

Oma viga tegelt - kui ma Eestis olin siis muidugi talverõõme nautima ei jõudnud. Töötasin ju päevad otsa.
Noh, tegelt Hannesega kelgutamas käisime aga suusatama ikka ei jõudnud. Eesti inimene pole kunagi rahul. :P

AGA ... samal ajal toimus Portugalis maavärin! TERRAMOTO! See oli eluvõimalus ja ja jäin sellest ka ilma :( Ikka valel ajal vales kohas.

Date	Time	Magn.	Latit.	Longit.	Depth	Location
17/12/09	01:37	5.7	36.437	-9.974	18	West Of Gibraltar

Praegu on siis seis selline, et Madeira saared (kuuluvad Portugalile) on peaaegu hävinud. Sopa ja sita sisse uppunud. Olge seal Eestis õnnelikud, et teil see vesi, mis taevast alla sajab on veidi tihkemal kujul!

Paistab, et see pole veel kõik!

Mingi kuradi uus tsüklon on tekkimas ja me siin Lissabonis ootame tormi. Kõik nädalavahetuse plaanid läksid luhta, et kusagile linnast välja sõita jne. Ma ei kujuta ette mis hull ilm seal Kristjani surfilaagris valitseb. Vähemalt on tuult ja laineid! :D

Keegi rääkis et see sama tsüklon kavatseb veel korra Madeirat ka külastada ja siis mandrile kolida. Mul akna taga on seis hetkel pilvine ja puud on kuidagi imelikult tuulest lookas. Aga autod veel kuristikku ei vaju. Ja koju pääseb veel enam-vähem kuiva jalaga.

Järgmiseks kuulsin, et mingi tsunami on tulekul. Mitte just Euroopasse aga küsiks kohe: "Mida veel?" http://www.ilm.ee/?47023

Noh kuulake siis lõpetuseks ilmalaulu:

Juukseteema

2010-02-23T17:40:00.022Z

Hei.

Ma ei tea mis tarkadel kultuuriteemadel need teised blogijad kirjutavad. Ma kirjutan nüüd oma juustest. Ego? Mai tea .. vihma sajab, igav oli ja värvisin ja kärpisin siin veidi. Annan Teile ka siis ülevaate.

Minu soengukatsetused (kronoloogilises järjekorras):

1985-2005 .. erilisi soengukatastroofe ma ette ei võtnud. Juuksed olid tavaliselt sellised poolpikad ja enamasti blondid. Millalgi 7.-klassis lasin poisipea lõigata (empsi pealekäimisel). Ei midagi erilist. Siis vahepeal olid mul mustad, põdra-pepu-pruunid juuksed. 12. klassi lõpetamisel olin 60date ja kuldsete-lintide teemas.

2006 - oli mul suht tavaline sonks. Selline blond ja õlgadeni. Siis tuli idee hari pähe ajada. Ardeni habemeajamisvahenditega ja kursakate kaasabil saigi töö tehtud.

2007 - sai mõningaid värve kasutatud, kuid siis oli vaja kooli lõpetada ja käbe mingi normaalse pikkusega sonks kasvatada. Peale pooleaastast kasvatamist tekkis idee Justin Timberlake tukk lõigata ning hiljem see punaseks mulletiks muundada. Ma ei tea kui norm see idee oli oli .. aga nii ma ringi kõndisin!?

2008 - juuksed kasvasid ise täitsa tavaliseks ja pikka aega erilisi muutusi soengus ei toimunud. Vahepeal oli mingi imelik tukk ees - aga see kasvas nii käbe välja, et ei saand arugi. Aga novembris sain rikkaks ja proovisin ära juuksepikendused.

2009 - jaanuaris Rootsis, Ares meisterdasin esimesed rastad. Paari kuuga kogunes neid umbes 35.

2010 - jaanuaris saabusin Lissaboni viimase 4 rastaga, sest Eestis lõikasin kõik ülejäänud maha. Aitas kah - mis rastafari ma ikka olen!? Saigi toa kaunistaiseks uue ikebaana!

Just lõikusin veidi oma sorakat Rhianna sonksi ja värvisin selle punaseks. Siin ma nüüd siis olen. Mu meelest näen välja nagu oma enda Emps:

Mis edasi? Ütlen vaid nii palju, et idee on juba olemas ;)

Kondid, koljud ja luuüdi

2010-02-18T12:28:00.010Z

Tere.

Ma käisin eelmisel nädalavahetusel Evoras - see on pisike turismilinnake umbes 150 kilti Lissabonist.

Minu jaoks oli seal suurim huviobjekt Capela dos Ossos - Luukabel. Mu meelest oli see üks huvitavamaid vaatamisväärusi Euroopas (kirikute / kabelite kategoorias). Armsad, väiksed pealuud reas. Säärekondid hoolikalt virna laotud. Muidugi ei puudunud ka Jeesuse pildid ja kaunid laemaalingud (pealuudest raamidega muidugi).

Pettumus oli see, et alguses ma arvasin, et need on kõik munkade kondid .. aga siis tuli välja et need luud kaevati lambist surnuaiast üles ja tehtigi see kujundus. No wikipedias räägitakse üht ja kohapeal teist. Vaevalt et nad viitsisid seal 16 sajandil oodata kui mõni munk sureb ja neid luid ükshaaval koguda!? Või siis kaevati üles munkade luud? Mina eitea. See jääb igaveseks elu-surma-küsimuseks! No ma loodan, et mõni "tavainimene" seal virnas, turistide keskel, piinlema ei pea. A no üks üles poodud rümp piinleb kindlasti:

Ja siis seal oli teisigi huvitavaid asju. See Evora on Roomlaste poolt loodud linn. Caesar möllas seal. Ja isegi oli mõni Korintose sammas oli seal veel püsti. Vahva-vahva.

Kuna ilm oli reedesel päeval jamps - siis kahjuks erilist karnevali ma seal Evoras ei näinud. Mõnel lapsed jooksid vaid mõõkadega ja Miki-hiire kostüümides ringi. Ning pühapäeval Lissabonis nägin vaid paari purjus maskiga jollerit töllerdamas. Nii et nüüd tuleb Rio de Janeirosse sõita, et tõelisi salsat tantsivaid, kuldsetes bikiinides naisi näha! http://www.rio-carnival.net/

Enam pole kiire.

2010-02-09T16:51:00.019Z

Mis siis vahepeal toimunud on:

* Nädal aega elasin täiesti PAPI-maailmas (Papi = Projecto de Arquitectura Paisagista). Meisterdasin papist maketti nii et aju oli ka papiribasid täis. Öösel ka magada ei saand - mõtlesin ainult kuidas pappi kokku ajada. Poole vajaminevast papist leidsin tänavalt. Poole ostsin 5 euro eest poest. Tuba oli sassis + papist pungil. Dushi all polnud aega käia. Hommikust-õhtuni meisterdasin maketti ja joonistasin kaarte, vaateid ja lõikeid. Vedas täiega, kuna esitlust lükati 2 korda edasi. Algselt pidi töö valmis olema esmaspäeval aga esitlema saime alles reedel. Wohooo. Vahel kasu ka lõunamaa teeme-kõike-homme stiilist! Ja tänu sellele juhtus ka üks ime: nii varakult (1 päev varem) pole mul koolitöö kunagi valmis olnud kui see kord. Ja tulemus oli (Y). Õpsidele ka meeldis. Vähemalt töö oli värviline ja makett oli totaalselt teistest materjalidest ja stiiliga kui ülejäänud pepulakkujatel. Aa ja kui ma oma töö valmis sain .. siis aitasin veel terve nädalavahetuse Kadrit - no oma viga, et nii hea südamega olen. :P hahaaaa.

Siin on siis lubatud maketi-pildid. Infoks veel, et minu elu esimene makett:

Paar illustratsiooni ka:

* Mu sõber Pau (kelle nimi tähendab portugali keeles keppi või noksi) lahkus. Seega tema sõps Piu (kelle nimi tähendab portugali keeles kraanikaussi või peldikupotti) peab nüüd uue sõbra otsima.
Tal oli Hispaanlane ja tal viskas see Portugali stiil kopa ette. Kahju. Ta oli tsill vend, kes alati toetas, kui ma õpetajatele ütlesin, et nad vähem räägiks vms.
TšAU PAU!

* Nii siis vahepeal tekkis mu kaela peale üks muna. Oleks ma Eestis siis leiaksin mõne munaimeja, kes selle eemaldaks. Portugalis seda võimalust pole. Läksin siis arsti juurde, mis oli ka tsirkus Barcelona. Kästi tulla kl 14.00. Tulin. Ootasin-ootasin. Kell sai juba 15.00. Kolm patsienti ootas peale minu veel. Küsisin siis sekretärilt, millal arst tuleb või kaua ootama peab?! Vastus: "Depois 10 minutos". Aga kui küsisin, kas arst hakkab kodust tulema 10 min pärast või jõuab kohale 10 min pärast või 10 minuti pärast selgub millal ta jõuab .. siis sai sekretäril info otsa. Ta ise ka täpselt ei teadnud mis 10 minuti pärast juhtub. Otsustasin siis ajaviiteks lähedalasuvaid Belemi koogikesi sööma minna. No muidugi jõudis selle ajaga arst kohale ja vaatas 10 minutiga 3 patsienti üle ja jooksis minema. Kui ma arsti kabineti ette tagasi jõudsin... siis öeldi et tulgu ma nädala pärast. Eks ma siis kannatasin oma kaela-munaga. Nädala pärast vaadati kurku ja kirjutati välja antibiotsid. Fucking 700 eeku maksavad need medikamendid siin. Jube jube. A mis sa ikka teed, kui muna vaevab.

* Nii ja nüüd veidi reisiplaanidest.... Pole nii ammu reisinud. Jõuluks Eestisse tulek pold mingi reis. Liverpoolis päev veeta pold ka mingi reis. Viimati reisisin oktoobris, Sardiinias. Nüüd teen kõik tasa. Märtsis kohe 2 plaani: Tenerife ja Maroko. WHOOP WHOOP. Mul on ju vaja päikest ja energiat. Ja kaamlitatti ka muidugi!

Vabandused vabandused

2010-02-01T15:31:00.008Z

Praegu on nii, et ma pean nädal aega järjest ÕPPIMA ja pole aega siia blogisse midagi postitada. Pole nagu midagi huvitavat juhtunud ka ja mingit bläga ei viitsi ka ajada.

Noh, ÕPPIMINE tähendab minu jaoks meisterdamist, joonistamist, unistamist ja photoshopi näppimist!" :) Ühesõnaga Jeee - ma pean ÕPPIMA! Neljapäeval ongi siis grande finale - suur tähtis PAPI presentatsioon ja seal ma ei viitsi eriti feilida. Eelmine nädalavahetus laksisin valmis oma elu esimese maketi. Järgmisel nädalal panen pildi ka üles ja kirjutan pikemalt sellest teemast (nb: portugalis võib "1nädal" tähendada "1kuu").

AGA .. AGA .. MIND ON PIKKA AEGA PIINANUD KÜSIMUS: " KES MU BLOGI LOEB?!"

SIINKOHAL AVALDAN ÜLESKUTSE KÕIKIDELE LUGEJATELE : PALUN REGISTREERUGE / ANDKE ENDAST MÄRKU / KIRJUTAGE KOMMENTAAR SELLE TEEMA ALLA!

... Siis näen kas kirjutan endale, kahele inimesele või hoopis 10-le! Saan teada, kas Strippar-Marko on mu seiklustel silma peal hoidnud või mitte ;) Yeah.

Aastavahetus & Margit ja Eliko Lissbonis

2010-01-18T00:34:00.028Z

Tegelt oli nii, et enne aastavahetuseks Lissaboni tulekut käisime läbi ka Riiast ja Liverpoolist. Vaatasime Tate-s kuulsaid maale ja näppisime pingusid!

Pablo Picasso .................................... Alan Murray
Weeping Woman, 1937 ......................... Gustav Penguin, 2009

Ja siis oli aastavahetus: sööming Dangelo pool; ilutulestik; mandri-Euroopa läänetipp (mis oli ropult külm) ja Sintra majapidu, kuhu kohale jõudes olime läbi nagu läti rahad.

Ja siis nädalake Lissaboniga tutvumist Margitile ja Elikole.

Rohkem fotosid:
http://public.fotki.com/marsajee/portugalis

Sooda-pea

2010-01-08T10:47:00.015Z

Järgnev lugu illustreerib kui põnevaks annab oma elu muuta ühe tegemata jäetud parempöördega:

Nagu kõik teavad, siis jaanuari alguses käisid mul külas Margit ja Eliko. Kõik oli "muito bem" ja oma HisTaj eksamiks "õppimise" kõrvalt plaanisime üks õhtu Ivani ja Sala-Mariaga Salsa õhtule minna. Tsikid tahtsid varem Vasco da Gama keskusesse (http://www.centrovascodagama.pt) veini ja šokolaadi shoppama minna ja lubasin neile abiks olla.

Nii...
Lõin end selleks Salsa õhtuks üles - puffis seelik selga, hõbedased varrukad peale, silmalainer silma, rolleri selga ja minek! Vaatasin veel kaardilt kõige otsema tee, et jälle Lennujaama ei sõidaks, nagu üks kord Kristjani ja minuga juhtus, kui sinna samasse keskusesse sõitsime.
Igatahes...
Kõik sujus ideaalselt - olin juba päris Vasco da Gama keskuse lähistel - laevakujuline tuledes hoone juba paistis. KUID .. äkki hakkas mingi mustanahaline vanamees mu selja taga tuututama. Alguses ei pannud ma teda tähele, kuna olen juba harjunud sellega, et lõunamaalaste lemmik fuktsioon autos on signaal. Tuututas-tuututas nii kaua kuni pea pöörasin, et näha mida ta tahab. Vanamees vehkis autos kätega ja lugesin tema liigutustest välja, et ma "ujun" tee peal - vahetan liiga palju ridu. Noo OKKEII - sõitku mööda kui ei meeld! Mul on ju vaja rida vahetada, kui vasakule / paremale tahan pöörata. Lihtne süüdistada, kuid selle vanamehe pärast magasin õige teeotsa maha ja ma ei pööranud paremale Vasco da Gama shopping-keskusesse. Ei no mis siis ikka - sõitsin edasi ja lootsin, et tuleb veel võimalusi, et paremale pöörata. Ei tulnud. Tuli hoopis kiirtee.

UUUPS!
Tahtsin tagasi pöörata, aga kivimüür oli vahel. Kiirtee nohh. Ja halvim oli see, et rolleriga , nö "mootoriga jalgrattaga" kiirteel sõitmine on keelatud. EI, KÕIGE HALVEM oli see, et see kiirtee oli silla peal ja ühtki mahakeeramisvõimalust kaa ei olnud. Vastassuunas sõitmisega oma oma elu ohtu seadma ei hakatud. Mis siis ikka - sõitsin üle silla. Tegelt halvim oli see, et sild oli 17 kilomeetrit pikk ja kuradi külm ja tuuline! No nii ma seal 60-ga põristasin siis - kiirtee-sillal kus ma tegelt üldse olla ei tohtinud. :P
Lootsin, et varsti tuleb tee-maksupunkt ja saan seal kuidagi end tagasi nihverdada. Teised juba ammu ootasid. Aga ei olnud lihtsalt võimalik tagasi keerata! Ainus võimalus oli põrutada esimesse linna, mis asus teises silla otsas. No ja nii ma siis sattusingi Montijosse. (http://en.wikipedia.org/wiki/Montijo) Keerasin esimesse bensujaama ja mõtlesin mida teha. Tagasisõit oli välistatud, sest maksupunktist poleks mind elusees rolleriga sillale lastud.

Minu plaan oli selline:
Jätan rolleri ööseks sinna krdi Montijo urkasse ja järgmine päev lähen sellele järgi. Helistasingi Ivanile, et ta mulle autoga järgi tuleks. Kõik oli kena, mis siis ikka, vahel ikka juhtub vahel selliseid äpardusi. ;) Tsill.
NII-NII .. aga see polnud veel kõik.
Bensuka töötajad olid mega sõbralikud - tahtsid mind selles armetus olukorras aidata, suvalised bensuka kliendid nuputasid viise, kuidas ma mööda National maanteed koju pääseks. No mingi 70 kilomeetrine tripp oleks tuld. Teised bensuka kliendid soovitasid mul laevaga tagasi minna, kuid sadamani oli nende andmetel 40 kilti. No minu plaan (ratas sinna jätta) oli sel hilisel õhtutunnil kõige normaalsem lahendus.
JA SIIS ..
tuli üks tropp bensuka töötaja ja küsis: " Kas sul kindlustus on!?" No mis kuradi pärast tal seda veel vaja oli? Kuidas ta teadis mult sellist asja küsida? Missasja?
Vat siis tekkis paanika - mul ju muidugi pold kindlustust! :S Mõtlesin, et peale Eestis käiku, jaanuaris teen selle ära. No ja mingi paari päevaga, mil Lissabonis olin viibinud ei olnud veel jõudnud teha. Ei no, mis siis ikka - mängisin kohukest ja hämasin midagi, et vist ikka on olemas see kindlustus. Kuna ma alles ostsin ratta ja eelmisel omanikul oli see tehtnud jne.. kõik peaks ikka seaduspärane olema. See töötaja veel uuris mu dokumente ja ütles, et mul vist ikka puudub see kindlustus .. Ei no sada häda. Muidugi ei tal õigus! :P
JA AINA PAREMAKS LÄKS ..
Aku tühjenes, kõnekaardil hakkas raha lõppema ja 5 minuti pärast oli kohal politsei. Ei no mida veel? Sitt päev ütleks selle kohta! Politseinikud olid megasõbralikud - ütlesid, et sadam kust ma laeva Lissaboni saan võtta pole üldse kaugel ja nad võivad mind juhatada. Ma samal ajal üritasin sama sõbralikku ja muretut nägu vastu teha, kuigi olin hirmust krampides. Mõtlesin salaja: "No kindlalt teevad mulle trahvi, kuna mul pole kindlustust, nah." Hämasin seal midagi, et mu sõber juba sõidab sinna Montijo BP bensuka poole ja ma ikka jätan ratta sinna ja tulen järgmine päev järgi. Politsei ei andnud alla - nad ikka tahtsid et ma nende plaani järgi talitaks. Vahepeal nad käisid korra ära AGA käskisid mul oodata - sada stsenaariumi käis peast läbi. Arvasin, et raudselt käivad police stationis mu kindlustuse asju selgitamas vms. Ei no türbeljonks. Vahepeal käisin väljas Ivanile helistamas:
Minu plaan oli PÕGENEDA ..
Käiskisin Ivanil saabudes mentidele öelda, et meil on mega kiire ja autoga minema kihutada. No muidugi samal ajal kui ma õues Ivaniga rääkisin .. tulid ka politeinikud tsekkima kuhu ma kadusin - see suurendas veel hirmu, et nad ei taha mind minema lasta ja laksivad trahvid ära. Nii .. lõpuks Ivan jõudis kohale ja KÕIK LÄKS VASTUPIDI MINU PLAANILE. Kuradi brasillased ma ütlen - Ivan arutas seal politseinikega midagi ja käskis mul ikkagi nendega kaasa minna. No mine pekki - on sõber nahh. :S
Ja siis mind ESKORDITI nagu Makedoonia printsessi - politsei ees, Ivan taga oma Wolksuga. Ja juhatati mind sadamasse, pandi laeva peale koos rolleriga ja saadeti Lissaboni ära. Pilet maksis aint 2.60. Kogu 25-minutilise laevasõidu vältel jooksis peas film, et Cais do Sodre laevapeatuses ootab mind Lissaboni politsei või kuidas ma Ivani käest oma lolluse pärast noomida saan. Margit ja Eliko olid ka närvis, kuna olid mind juba 3 tundi oodanud ja mõtlesin et Eder arvab, et ma olen üleüldse opakas peast ja ei tohiks rolluga sõita. OII JAAAHHHH.
Jõudsin siis Lissaboni kohale ja ainus mis seal juhtus oli see, et roller ei tahtnud enam käima minna. Kurat teab miks?! Nusperdasin seal, tõmbasin sadamatööliste tähelepanu ja tundsin end nagu kloun. No viimaks ärkas ratas ellu ja sõitsin kohe otsejoones koju. Salsa oli nagunii läbi ja klubitamiseks pold enam mingit tuju. Järgmine päev kell 10.00 oli eksam ka.
No närvid olid mul täiesti läbi, kuna laevapiletit ostes kukkusid kõik mündid rahakotist põrandale, käed värisesid nii palju et pillasin pileti ka maha, kui kassiir mulle selle ulatas, lihtsalt käisin ja üritasin oma värisemist varjata. Ei no jube. Kodus ootas mind tõsine jutuajamine Ederiga - peale seda olin nii väsinud, et keerasin magama. Muidugi kell 1 öösel telefon helises ja ma oleks peaaegu südameataki saanud. No närvid olid läbi. Ehmusin jubedalt. Arvasin, et politsei helistab. ÖÖH.
Kokkuvõtteks ..
Ma teadsin, et midagi sellist kunagi juhtub - olen ju "maakas" (Tallinnlane) miljoni- / suurlinnas ja valele teele sattud on imelihtne. Eks nüüd oma vigadest õpin ja ma arvan ma pole ainus, kellel selline äpardus juhtunud on, et shoppintsentri asemel üle silla on sõitnud. :P

Mõned fotod siis sellest kaunist tripist Montijo linna, mis mul iial meelest ei läe (allikas: internet):

Tagasi Lissabonis

2010-01-04T22:29:00.005Z

Uued asjad Eestis:
* Solaris
* kaks uut sebra minu kodu lähedal
* Margit elab uues kohas
* Marika elab uues kohas
* Taavi, Liisi ja Eili elavad uues kohas
* EMÜS elab uues kohas
* paljud on lapse saand või niisama rasedad
* Henryl on uus autoklaas
* lumi
* bussi-saatjad
* veel suurem töötus ja tööpuudus

Uued asjad Lissabonis:
* vihmaperiood
* Marit ja Eliko on külas
* köögis uus ahi
* kallis on veel kallim
* täitsa uut moodi vanaaastaõhtu
* uus uksekujundus
* uus seinakujundus
* minu uus soeng
* uued plaanid ja uued tuuled :)

Hakkan koju tulema!

2009-12-13T14:16:00.004Z

15.detsember kuni 30.detsember olen EESTIS. Helistage - smssige (5215599) ja saame kokku. No nii õhtupoolikuti, peale kella 19:00.

Või siis tulge Rocc al Mare Rimi ette ja ostke minu käest kuusepuu. Soodukas garanteeritud! ;)

Aa ja siis 18.detsember olge kohal Diletantidel, mida aitan ka veits korraldada!

Nägösh Eestis!

Ciao Lisboa!

Minu beebi 2

2009-12-09T14:48:00.014Z

Nagu juba ammu mu blogist lugeda võisite, siis sain (ostsin) omale beebi. Korea beebi - SYM Mio. 67-GF-11. Tegelt tahtsin jalgratast .. aga siin linnas pole see võimalik - kesse ikka jaksab 7-st mäest iga päev üles ja alla vändata. Siis tahtsin Vespat - aga kesse viitsib stiili (ja kvaliteedi eest) maksta kolme rotika auto hinna?
Mu beebi on selle eest 1-aastane, koos garantiiga, veidi stiilsem kui tavalised skuutrid-rollerid ja mis kõige tähtsam 5 korda odavam kui Vespa! ;) Emps palus juba ammu, et pildid netti paneksin .. ainult 2 kuud läks aega ja siin nad siis nüüd ongi:

Aa ja kiiver on selline, mille lõuakaitset saab üles ja alla liigutada. Noh näiteks kui valgusfoori taga on palav - siis saad näo paljaks võtta. Samas kui on külm ja tuul pisarad silma toob .. siis saad näo kaitse ette panna. Lisafunktsioon kiivril: hamstripõsed ;)

Mu ratas on väga ökonoomne ka - paaki mahub korraga bensu max 3,90 euri eest. Ehk siis mingi 3 liitrit. Selle 3 lidraga saan sõita nädal aega kooli ja niisama vahel ringi tiirutada. Kokku teeb see rahaliselt 16 euri kuus. Võrdlusmaterjaliks: ühistranspordi kuukaart maksab üle 24-aastastele 27 euri kuus. No muidugi on rattal omad lisakulud - kindlustus, registreerimised, hooldus, ratta oma hind. Aga kõige tähtsam on VABADUS - võin sõita kuhu hing ihaldab. (v.a. linnast välja) ;)

Aitäh kõige vanemale mehele ühikas fotode eest! Obrigada, muito velho homem em residencia, para imagens! ;)

Noite da Pizza

2009-12-08T00:43:00.000Z

Üks päev käisin Itaallaste Alessandro ja Elia juures pitsat söömas. Külakostiks viisin vene-kalja. Nende meelest oli see jook "horrivel". Oleme viigis, kuna mu meelest oli see pitsa päris jube! Itaallased on ju õudsad udupead - pitsa valmistamine võttis oma 5 tundi aega + lõpuks unustati see ahju kõrbema. Noh. Tasuta lõunaid pole olemas. On vaid tasuta kõrbenud pitsa. :D

Ps. Maailm on väike. Alessandro mäletas üht kena eesti tüdrukut, kes temaga koos õppis. Ja loomulikult on see Nele Ilves, keda ma ka juhuslikult juhtun tundma. ;)

Kodus on sinine taevas

2009-12-05T14:25:00.009Z

Kui koju tulen ..
siis tahaks kõiki neid kohti näha mis sellel kodukal esindatud on!

Tunded

2009-12-04T11:12:00.013Z

Kristjan ütles, et mu blog sakib, kuna ma ei kirjuta üldse oma tunnetest. No ma ei taha, et kogu maailm mu tundeid teaks. Need, kellele räägin ... need teavad ... ja rohkem polegi vaja. :D

AGA . .Killuke minu disaini eelmisest PAPI presentatsioonist.

Hetkel on mu emotsioonid laes ja vaja igast august auru välja lasta. Selle pärast aurutan siin ka veits! Ettevaatust - emotsioonidest rääkides võib tekst olla vahel segane ja laused väga ebakorrektsed !

AVASTASIN EILE, ET MULLE TÕESTI EI MEELDI PORTUGALLASED! Okei, nad on konservatiivsed - ok suva see! Okei, nad on masendunud inimesed ja neile meeldib FADO - ise teavad! Neile meeldib sms-itada - ma olen nüüd üks nende seast! Nad on ekstreemselt laisad - no ma ka vahel. Nad ei suuda keskenduda kauem kui 5 min - mis siis ikka. Seda ei saa nad muuta ja mul pohh ka nendest omadustest. Las nad olla nagu nad on...

.... AGA .... nad on ka ülimalt LOLLID inimesed. Sellest ma aru ei saa, kuidas keegi saab nii ajukääbik olla. (Ma ei ütle, et ma ise mingi geenius oleks .. aga no sellest saan ikka aru, kui keegi on lollakas peast) Lambad on nad alates sellest, et näiteks mu grupikaaslased ei oska mõelda ja teevad kõike "mida õpetaja ütleb / tahab" lõpetades sellega, et õpetaja kritiseerib "iseenda ideid", mida ajuorjad on valmis joonistanud. No kurat, kes jaksab kuulata ühe grupi presentatsiooni 2 tundi järjest! Gruppe on kokku mingi 10 ..seega 20 tundi presentatsiooni - no võiks maha lasta end lõpuks. "Miks sa siia selle kriipsu joonistasid?" "Nahh see on mu disain ja see kriips on oluline! Ilmselt on minu peas mingi viga / kiiks, et ma julgesin NII VALE kriipsu joonistada." Nii presentatsiooni ajal ytlesin kah!
Õpetaja on enda ja kohalike õpilaste meelest jumal, kes kunagi ei eksi ja kel on õigus iga kriipsu nagu juuksekarva lõhki ajada. DSIISES. Need eided ajavad mind hulluks! Presentatsioon näeb välja selline: alguses tudengid (7 inimest grupis, mis on täiesti võimatu number inimesi koos töötamas) esitlevad oma tööd (umbes 1h, sest õpetaja segab koguaeg vahele ja küsib lolle küsimusi) ... siis räägib esimene õpetaja oma kriitikat. Siis räägib teine õpetaja oma kriitikat. Tudengid seisavad nagu soldatid klassi ees ja kuulavad, kuidas neid maha lastakse. Siis paluvad need õpetajad powerpointi uuesti algusest näha ja kritiseerivad / küsivad küsimusi iga slaidi kohta. EI- iga kriipsu kohta sinu joonistatud kaardil / skeemil on. No ajuvabadus. Eestis on presentatsioon max 30 min koos kommentaaridega. 10-15 minutit esitlemist + 5-10 minutit küsimusteks. MITTE faking tund aega esitlust ja tund aega küsimusi. Peale seda esitlust on tunne nagu oleks peksa saanud.

Rakulka ja vibunoolte asemel kasutaksin bazookat!

Okei 2 vimast korda on meie grupil päris hästi läinud ja õpsid on head positiivset tagasisidet andnud.. aga see ei takistanud mind allkirju kogumast ja õpetajatele kirjutamast, et see on ebanormaalne, kuidas nad meid piinavad. Näiteks mõned inimesed ootasid oma presentatsiooni kella 1-st kuni kella 8ni õhtul.. ja selle aja jooksul esitles ainult 4 gruppi.. ja siis viimastele ootajatele öeldi - sorry, tulge reedel. No mille paganama pärast nad 7 tundi siis ootama pidid? Tehke ajakava / graafik palun! See teine abiõpetaja ehk taustakeppija näeb välja nagu anoreksik, kuna see suurem, targem ja bossim õpetaja on ta täiesti ära piinanud. Oi dziises.

Aa. ja siis ma kogusin neid allkirju ja muidugi 2 kursuse peale kokku pani allkirja ainult mingi 10 inimest. Sest portugali tudengid ei taha oma nime kusagile panna - äkki tekib probleeme. Ja jumal hoidku. Neil on ju nende samade killer-profesoradega ka järgmine semester 1 aine. Ju siis neile meeldib oodata terve päev ja 5 tundi oma asju presenteerida ja lõpuks klassi ees ära surra. "Jee." AA .. ja siis üks loll eit hakkas nagu seebiserjaalis õpetajaid sõimama - tal sai kõrini ja plahvatas ja kisendas! Täitsa sooda! Ma pärast küsisin : "Miks sa siis allkirja ei pannud? See kiri õpetajatele oli sama poindiga, kui sinu speech! See on ju parem meetod kõik koos allkirjad panna.. ja õpetajatele oma ideed kenasti selgeks teha : et presentatsioon võiks olla lühem või võiksime ajagraafikut kasutada, sest nende hiiglaslikud presentatsioonid on väga väsitavad, inimesed puuduvad teistest loengutest, kuna nende TÄHTIS tund kestab mingi 5 tundi kauem kui peaks kestma. See on lihtsalt ebanormaalne, sest PAPI pole meie elu, ju!" Igatahes see eit otsustas õpse sõimata, selle asemel, et kõik koos allkirjad esitada. Ja teate, mis ta vabanduseks ütles : "Ma ei pannud allkirja selle pärast, et mu meelest on kirjal mõte kui kõik kõik tudengid oma allkirja panevad.". WTF. Täielik kollektiivse-käitumise/mõtlemise ori. Ei mingit individuaalset tegutsemist. Never ei saa kõik inimesed ühe asjaga nõustuda. See on loogiline, et mingi % julgeid paneb oma allkirja, kui nad arvavad, et see on õige asi. Ei - selle asemel, et asja normaalselt ajada otsustas ta õpsidele näkku kisendada kõik .. ja nüüd ilmselt need õpsid mäletavad ta nägu ja vihkavad teda elu lõpuni ja see eit FEILIB haledalt selles aines. Täitsa lollakas ma ütlen. Rääkigu siis kenasti nende jumal-õpsidega. Ta ei tea mida öelda tahabki ja pläristab nagu siga aia vahel. Ei no sitt strateegia lihtsalt.

Aa ja seebiseriaal oli 1 päev ühes teises aines ka kui 2 inimest klassi ette avaliku, ametliku teadaandega läksid. Nimelt võltsis keegi allkirja. Ja keegi kes oli selle gei endine sõranna otsustas selle võtsingu ära valgendada. Ja see valgendaja läks õpetaja juurde ja ütles " Sorry, õps, aga ma valgendasin kogemata selle võltsitud allkirja ära. Ma tõesti ei tahtnud. Sorry-sorry!". No õps ajas muidugi silmad punni: "Mis, võltsitud allkiri!?". Ja siis need võltsijad läksid vabatahtlikult järgmine tund klassi ette... ja hakkasid seal süüdistama kedagi jne. Ja siis toimus mega kisendamine - kõik kisendasid - isegi õpetaja. Ja nüüd on lahendus see, et õps kontrollib ise iga tunni alguses ja lõpus puudujaid. Enam keegi allkirja ei pane. Ja kui 5 minutit hiljaks jääd, varem lahkud .. siis on puudumine. 7 on maksimum. Mul on 7,5. :P Nagu algkool, mitte ülikool nahh.

Nii. Siis eile pärast hiiglasliku hullu presentatsioonipäeva jõudsin kell 8 õhtul koju. Plaanisin kenast reläxida ja puhata. Aga püha müristus - ühikas on täis portugallasi, kes tekitavad probleeme ja paanikat. Alates sellest, et mu toanaaber pole minuga 3 kuud midagi rääkind ja ta ukse lukku keeras ja minema läks samal ajal kui ma dushi all olin - ja ma pidin paljalt mööda koridore jooksma, kuna mul pold isegi tema tel nr ( nüüd on muidugi) ... lõpetades sellega, et meie ühika-ema-madaam on pooletoobine. Nimelt elavad viiendal korrusel 3 portugali-tskki, kes kõik tahavad koos elada ühes toas. Kuna neil on see lesbi-soov .. siis peavad nad elama 3ses toas köögi ja elutoa kõrval. Okei, arusaadav, et nende toas on sibula hais 24/7 ja inimesed kes elutoas telekat vaatavad või pokrit mängivad on vahepeal lärmakamad ja segavad nende und. Ja no kõrvatroppe nad ei kasuta, kuna siis ei kuule and äratuskella .. ja eraldi tubades nad elada ei taha (ühikas on vabu tube, aga siis nad ei saaks 3kesi koos lesbitseda). Siis kaebasid nad Mister Moskiitole mitu korda ära ... ja nüüd plaanitakse sellest süsteemi: köök ja elutuba on avatud kella 9st hommikul kuni 16.ni õhtul. No mida fakki. Kui mul kool kestab 9st 4.ni siis see tähendab et õhtul koju tulles ei saa ma külmutuskapile ligi .. pliitidest, pesumasinatest rääkimata. Kuna see ühika-emand nädalavahetustel ei tööta. . . siis kööki, elutuba ja pesumasinaid meil põhimõtteliselt nädalavahetusel pole. Istu oma toas haisvate riietega ja nälgi. Hea, et peldikud ja dushiruumid veel 24 tundi lahti hoitakse. Üks Leedu eit (kes tavaliselt midagi ei räägi) ütles hästi: "What-the-fuck. Siin ühikas on külm, siin on sipelgad, siin pole head internetti, toad on väikesed ja nüüd tahavad nad veel köögi ka lukku panna. No mis kuradi vangla see on?". Krdi portugali ajukääbikud. Ma juba mõtlesin 3 süsteemi välja - selle madaami kabinett sinna 5dale nihutada ja need 3 kaebikut alla sokutada. Need 3 lesbit study roomi elama panna ja study room 5dale nende vanasse tuppa teha. Aga siis sain teada, et ühikas vabu tube küll. Need on mingid GRIPA A ruumid, nagu garantiin või midagi. No mingu elagu seal. Tätsa pekkis. No üks see kaebaja-eit lõikas oma juuksed maha ja tegi jube tumeda vambi-emo-meigi. Ma küsisin, miks. Siis ta ütles, et peab iga päev sibula haisu taluma ja kell 7 ärkama. No hea põhjus küll, miks emoks hakata! :D

Ai dsiises kui jobikad. Ma olen õnnelik, et mu peika on brasillane . . mitte lollakas portugallane, kes vahib iga päev jalgpalli (no brasillane vahib ka tegelt), saadab 50 smsi, ajab mingit mõtetut paska, masendub, teeb kõike mida õpetaja ytleb, on nii vastuoluline kui üldse olla saab ja ise ka aru ei saa mis tal viga on. Mu kallis ütles, et ma olen siin riigis elanud ainult pool aastat - aasta pärast ma plahvatan. Appi. Ma juba praegu plahavatasin! :S

Aga tegelt pole asi nii hull - mulle tavaliselt meeldivad mitmed inimesed siin riigis (kuigi mu parimad sõbrad on japsid, brasillane ja mosambiiklane + paar üksikut kohalikku). Lissabon on ilus ja põnev linn. Siin on Levikate-linnaosa. Portugalis on ilus loodus. Mu erasmus experience on väga fun olnud. No kõik ei saagi ju roosiline olla alati! Mul on raha et kenasti ära elada ja mul on oma ride. Mu parim sõps tuleb aastavahetuseks külla - no elu on ju ilus ja kena! :D Ps. Mul on mu kallis ja muu ei koti! :)

Koolitöö

2009-11-30T19:48:00.004Z

Lolli peaga postitasin oma blogi aadressi EMÜSi listi! :P Kuna maastikuarhitektide seas valitseb kõva erialane kretinism ja ilmselt neid minu varasemad postitused väga ei koti . . . siis olengi sunnitud uploadima paar näidet oma koolitööst:"Peod, reisimine ja muud lollused ongi jobudele. Meil on meie maastik ja oleme õnnelikud!" :D

Japsid + eestlased = hääd ideed

2009-11-28T14:42:00.000Z

Imelik küll . . aga need konservatiivsed ja veidrad japsid võivad vahel olla 1000x naljakamad ja spontaansemad kui ekstravertsed lõunamaalased. No portugallased on muidugi erandlik liik - itaallased ja hispaanlased on oma hullustega neist peajagu üle! Aga parimad ideed Lõuna-Euroopas tekivad ikkagi japside ja eestlaste koostöö tulemusena:

Räpa-Grupa-Gripa-A:

"Birthday song for Catia"

2x Tamjoubi omedetou - YO!

2x (groovy) Palju õnne sünnipäevaks

2x Para bens - JOU!

X X X Freestyle of Tatsu-Ja X X X

2 x Okašte-Okašte-Okašte-YO!

2 x Nussi-nussi-nussi-nussi-nussi-nussi-MIND!

2 x Fodas-me, Fodas-me, Fodas-me-yo!

X X X Freestyle of Yuki-Nori X X X

3x Haido-zo!

Zo-zo-zo!

3x See laul on kink!

2x Kinky-kink-kink!

2x (slow) Esta musica e um presente! CATIA!

Üks teine õhtu tekkisid meil näiteks järgnevad loovusepuhangud .... Kohe näha, et japsid on ka kunstiinimesed ja mis kõige tähtsam ARHITEKTID!

Minuga ikka juhtub . . .

2009-11-24T17:10:00.006Z

FUN-FUN-FUN! Kõik oli tore!

Ühikakaaslased plaanisid eelmisel laupäeval Rampa restoraani sööma minna. Varemgi seal käind - 2x. Ei no why not, eksju. ;)
Õhtu algas väikese paanikaga: nimelt marssisin Ederi tuppa sisse ja küsisin: "Tu vais a Rampa conosco? Onde esta teu terno!?" Samal ajal keerasin ta kapivõtit ja loomulikult on mul siin Portugalis pitsa söömisest sellised musklid kasvanud, et võti murdus raksti lukuauku ära! Õnneks on ta nupukas tüüp ja mingi 10 minutiga oli uks lahti muugitud. Nii et . . brasiilia indiaanlane ei peagi palja persega ja lapike kubeme ees ringi jooksma. Okei. Normaalne. Fail nr 1.
Edasi siirdusime Rampa Restoraani, kus kõik oli bueno!
Selgituseks: Rampa on ajatu wc-restoran oma lahedate baarmännidega, enam-vähem normaalse söögiga ja hea asukohaga meie residentsi suhtes. Ma käin seal pigem seltskonna ja baarmannide pärast, mitte sisekujunduse ja toidu nautimise eesmärgil. Toidu-joogi kvaliteedi kohta sain see kord päris hea kinnituse - loe aga edasi . . .
Terve õhtu lahutas meelt hea seltskond - head naljad, hea tuju, hea fiiling. Sest keegi ei teadnud veel millised õudused meid õhtul ees ootavad ... JAA SIIS ... saabus lauale vein nr 2, mis soodustas suure rodu feilimisi, õudusi ja jubedusi. Nagu ikka kombeks mängiti seda jubedat joomamängu. Ma peitsin oma klaasi ära. Aga ikka sunniti jooma. OK-oK. Olin purjus ja feilisin kodus. Oli häbi. Järgmine päev sain teada, et ma pold ainus! Hea meel oli, et pole ma nii sitt alkohoolik midagi! Nimelt oksendas sel õhtul 5 inimest, üks isegi restoranis kohapeal. JEEE - veinimürgitus. NB! Mitte toidumürgitus vaid veinimürgitus! No see FAIL on vist tõesti võimalik ainult Portugalis. Elagu uued elamused! :D

Ps. Piia, Junior ja Eder otsustasid, et ei joo nii kaua kuni nad kodumaale naasevad. Järgmise klaasikese tõstame koos oma hääde sõpradega jõulude terviseks!

HAIGUSED

2009-11-20T11:43:00.009Z

* Tänu Marikale sain teada, et minu esimene raamat on ilmunud! Kes autogrammi tahab .. siis otsige poest üles raamat nimega «Haiguste ravi. Kontrollitud» ja võin oma POTS krõnksu sinna kaanele sodida.
Loe Postimehe uudist ka:
Tegelt on nii, et aitasin Tõnisel ainult ühe lehekülje seal disainida ja pole päris kindel, kas ta selle nii jättis ka. Igatahes olen oma panuse selle raamatu ilmumisse andnud.

* Peaks seda Gräffiti raamatut eksportima hakkama, et siin Lissabonis seda müüa - usun, et sellest saab bestseller. Võibolla nime peaks ära muutma. Mitte «Haiguste ravi. Kontrollitud» ... vaid «GRIPE A ravi. Kontrollitud» ...

* ... sest Portugali valitsus on korraldanud hiiglasliku reklaamikampaania! Iga päev räägitakse sellest uuest lahedast moeröögatusest telekas, ajalehtedes, ajakirjades, interneti-väljaannetes ja muude meediakanalite vahendusel

- Kui sul pole GRIPE A-d - siis sind pole olemas!
- Kui sa ei räägi sööklajärjekorras GRIPE A-st, siis ei tea sa elust mitte midagi!
- Kui sul pole veel GRIPE-A-d ... siis pole sul stiilitunnetust!
- Kui sul on pohhui GRIPE A vaktsiinist, siis võid kohe oma kirstu ära osta!

See HULL reklaam on isegi jõudnud meie ühikasse - iga päev hambaid pestes näen umbes 4 suurt postrit selle laheda viiruse kohta. Kui ühikauksest sisse astun siis vaatavad vastu hiigelsuuruses plakatid. Igal korrausel on desifitseerimisgeel, et see viirus kätelt maha uhada. Kõik ühikaelanikud mainivad seda haigust vähemalt 10 korda päevas. DSIISES. Aa - ja ühel Japsil oli piisavalt palju õnne, et see haigus omale saada! JEE!

Eestis lõikan need haiglased makaronid maha! Äkki minu rasta sees elab gripiviirus!? + Aasta aega juba neid kandnud - aiatab küll!

* Ma tean, miks eestlased GRIPP A vaktsiinist loobusid - meil on ju hapukoor! Elu eliksiir! Et siin Gripi-maal ellu jääda käisin ka ostsin 2 euro eest omale ka seda imelist rohtu + teisi produkte! NÄMMA!

Ammu pole kirjutanud ...

2009-11-20T00:43:00.004Z

... aga homme on mul vaba päev - siis kirjutan mis minuga viimase kümne päeva jooksul on juhtunud. Ai kui palju toredaid asju :) Niikauaks nuga silma!

Piia

AnaÜhikaringvaade

2009-11-08T16:57:00.013Z

Ühel päeval otsustas Ana pilti teha. Endast muidugi:

Kuna Portugalis Reiti pole ja tema kaamera ette hüppas Piu, siis järgnevad fotod nägid välja sellised:

Kui Piu trikid end ammendasid, siis viis Ana oma kaamera 5.-dale:

Esmalt piilus ta pepusid köögis:

Ja siis elas üle Mosambiigi produktide reklaamikampaania:

Nagu ikka viienda elutoas kombeks ... olid Japsid oma tavapositsioonil:

Või tava-lõustadega:

Samal ajal kostus 3.lt huvitavaid hääli. Ana läks vaatama, mis toimub!? Porn. Väga halva kvaliteediga porn:

Põhjus miks:

Aga siis tuli korravalvur - noomis ja lõpetas peo:

Fim ehk cabo / limite / final / término / conclusão / resultado / objetivo / extremidade / termo / fragmento / sobra.

Minu beebi:

2009-10-30T20:38:00.004Z

Eks nüüd aasta lõpuni tuleb kartulikoori süüa!

EMPSILE

2009-10-29T19:47:00.004Z

Ultima semana

2009-10-25T20:39:00.008Z

Eelmine nädal oli päris tegus:

*Käisin koolis
*Tegin poppi
*Shoppasin korduvalt
*Saatsin postkaardi
*Jõin viina
*Tantsisin
*Suhtlesin
*Andsin nõu
*Käisin restoranis
*Otsisin Vespat
*Käisin poolakate korteriläbul
*Tegelesin magistritööga
*Tutvusin uute oluliste / mitte nii oluliste inimestega
*Käisin Pau ja tema tsikiga Fado baaris
*Käisin futsali mängu vaatamas
*Külastasin peaaegu võõraid inimesi
*Saatsin e-maile
*Lasin juukseid lõigata tsikil keda tundsin 1 min
*Sain CocaCola üledoosi
*Osalesin tänavakakluses
*Kõndisin palju
*Avastasin palju
*Magasin
*Ei maganud
*Magasin veel
*Investeerisin tulevikku

Ühikas oli pidu

2009-10-18T21:49:00.006+01:00

Caralho! Fixe! Portuguese colegas da residencia arranjar uma festa de jantar. Eles cozinharam muito comida, comprou muito Vinho Verde e Sangria. Mais o menos sessenta pessoas tiveram invitacao mas todos nao foram. Cerca de trinta pessoas participaram. Japoneses estiveram loucos como todos dias. Eu estive um pouco tambem porque eu estive bebado porque Portugueses tem similar jogo como Frances. Aglu-aglu-aglu! ;)

Assaraks! Vat see oli äge! Portugallastest ühikakaaslased vaaritasid kokku hunniku sööki, tõid poest kastide kaupa Vinho Verdet & Sangriat ja korraldasid ühise söömaaja 60.-le inimesele. Noh kõik muidugi ei tuld. Aga mingi 30 inimest oli ikka koos. Japsid panid segast nagu alati. Ma panin ka veits. Aglu-aglu-aglu. :P

Wow-o-whee-whaa! That was fun! Portuguese mates from the dorm organized a dinner party! They cooked loads of food, bought a lot of Vinho Verde & Sangria and invited 60 people to eat together. All people did´nt show up, like always. But I think there was aprox 30 people. Japanese people where crazy like always. And I think I was also because of that drinking game. :D

Perkele paska!! See oli hauska! Kaverit yliopiston-kotista tegivat juhla! Hänet kietivat paljoon ruokaa, ostivat paljoon Vinho Verdea ja Sangria. Idea olisi, että kuusikymmentä ihmista tulee syömää yhtessä. Kaikki ei tullut .. mutta uskon, että kolmekymmentä henkiloa olisi tällä. Japonalaised olivat hullut kuin aina. Meillä oli juomari-peli ja myös minä olin vähän hullu tällä illalla! :D

Haxyu! Это было весело! Португальский товарищей из общежития организовали вечеринку! Варили нагрузок продовольствия, приобрела много Вино Верде & сангриа и пригласила 60 человек поесть вместе. Но я думаю, там было 30 человек прибл. Японский народ, где сумасшедшие, как всегда. И я думаю, я был еще и потому, что питье из игры. (я использовал только гоогле перевод с этого языка, извините!) 8)

Outras imagens estão aqui! Veel fotosid leiad siit! More photos! Valokuvad on täällä! Фотографии здесь!

Poker

2009-10-18T04:05:00.003+01:00

I am the winner, baby! :)

Sardiinia laks

2009-10-16T15:47:00.028+01:00

Tere.
Lõpuks on käes reede ja mul on aega kirjutada Sardiinia seiklustest.. kindlasti olete uudishimusse suremas - kuidas ma ometi sellise paadi peal lõpetasin!? No kuulake / lugege siis seda lugu:

Päev 1 - Alustasime Lispiga teekonda Lissabonist Portosse, kus meid ootas 10-eurone Ryanairi lennuk Barcelonasse. Päev polnud just kõige lõbusam - mul oli Grippa A ja Lissaboonlased pole just kõige "potensiaalsemad", kui hääletamisest rääkida. Läbi häda ja viletsuse jõudsime Portosse, kus oli plaanis saada kokku Ricardoga. Läks teisiti - ööbisime, pesime ja hängisime lennujaamas.Päev 2 - See päev polnud ka just kõige huvitavam. Sõitsime Barcelona Girona lennujaamast Girona linna. Otsisime nagu lollakad Kataloonia kõige suuremat linnaparki. Jõime rögakolli-siidrit, hängisime betoonpargis ja tutvusime vanameestega (üks neist oli Portugalist).

Õhtu märksõnad: hapukoor ja liikulus-koonus.

Girona Vene poest leidsime hapukoort - HALLELUUJA. Halb oli see, et pidime selle kõik korraga ära sööma. Hapukoor ju kvalifikatseerub vedeliku alla, mida käsipagasisse kaasa võtta ei tohi. Üritasime.. aga 500 grammi korraga alla kugistada on isegi hapukoore-näljas-eestlastele liig-mis-liig! Nutikad nagu me oleme ... valmistasime hapukoore-küpsis-võileibu ja saime oma väärtusliku elu-eliksiiri ikkagi lennukisse kaasa võtta! Siit idee terroristidele - määrige oma pomm võileiva peale! :)

Nagu kõik teavad .. on peale hapukoore keelatud ka kõik shapoonid, kreemid ja palsamid. Hommikul oma kotti pakkides Liis seda ei teadnud/mäletanud. Aga nuudlid nagu me oleme - leidsime lahenduse! Peitsime stuffi lennujaamas olevasse liikluskoonusesse. Väiksed törtsud kaasavõtmiseks lasime enne tampooni-pakenditesse. Siit idee kaaperdajatele - peitke oma pomm tampooni-karbikestesse!

Päev 3 - Esimesed sammud Sardiinia pinnal, Alghero lähistel. Esimene rand. Esimene mets. Esimene hotell (puta-negra), mille basseini otsustasime ujuma minna. Esimesed rändom toidud, mis nägid välja nagu pitsad. Esimene pervo. Esimene tõeliselt tore päev. Tripp oli ametlikult alanud!

Päev 4 - Hääletasime Olbia poole. Hakkasime märkama, kui kuradi ilus on see saar.

Käisime katastroofist räsitud San Teodoro rannas.

Sõitsime kastiautoga - Liisi meelest oli see reisi tipphetk (aga hiljem tuli välja, et ta eksis).
Panen sellest sündmusest video Juutuubi ka - aga siin Ühikas on nii sitt nett, et saan seda teha alles Detsembris, Eestis!

Jõime maffiameestega ehk siis murupaigaldaja Rudy-ga (tal on bänd kaa) ja Peeter Ojaga Corona õlle, millest arenes edasi metsaseenepitsa ja mereannipasta, millest arenes edasi 2 uut baari ja Fil´e Ferru ja Mirto ja millest arenes edasi küllakutse ja millest arenes edasi Piia-Liisi privaattuba (uks lukus, võti padja all). Hommikul ärgates arvas Liis, et oleme hotellis. Peaaegu nagu olimegi. Tegelt olime ühes Peetri viiest majast. Ilus koht oli. Kuu, kuunimelisedmäed, dušh, kuked-kanad.

Nagu näha, siis arenes see õhtu sujuvalt edasi päev 5-ks. Hommikul käisime Peetriga kohvi / kaputsiinot joomas. Ps. neil on seal Itaalias maailma parim capuchino. Ausalt. Isegi mina jõin seda. Tavaliselt neid kohvisid ja asju ei viitsi juua ju.

Kena- kena. Igatahes sel päeval oli enesetunne kummaline. Midagi purjus-kurjus-ja-lollus vahepealset. Noh, näiteks soovis Liis kanale pai teha! Häid ideid mul ka pold .. seega ostsime identsed & maailma kõige koledamad postkaardid, mille Eestimaale (Marikale ja tädidele-kassidele-koertele) läkitasime. Lisaks einestasime tänaval. Nägime vanu vandaale. Suust tuli välja ainult jama .. seega rääkisime ainult üksteisega ja vanameestega. Sõitsime järjekordse sõbraliku näoga pervoga Cala Liberotto randa ja nautisime sealseid kivi-riiul-voodeid.
NB! Must-learn vihje kõigile umbkeelsetele Itaalia pervodele - õppige selgeks väljend : "Fuck-me!"

Õhtu on hommikust täiega targem ja otsustasime edasi trippida Dorgali lähistele Cala Corone randa. Muidugi võttis meid peale kõige õigem mees sel hetkel üldse. Ta kuulas klassikalist muusikat, mis sobis maastiku, mägede, pilvede, kurvide ja isegi koleda marmorkaevandusega. No see Cala Corone on mäe otsast vaadates ikka 10000000000 korda kaunim, kui mu Canon Powershot A400 jäädvustada suudab. Aga no vaadake ikka seda pilti - pange ainult kujutlus tööle / juurde!

Kohale jõudes tuli välja, et see on ikka rõve mõtetu turismikoht koleda rannaga, kus küsitakse groti vaatama minemise eest 17 euri. Paadilaenutus oli mingi krdi 80 euri - sama palju kui me kahepeale 8 lennupileti eest maksime. Loobusime nendest kohutavatest pakkumistest ja sõitsime TURVALISELT KOLEDUSE-PEALINNA Arbataxi. Nägime maailma kõige koledamat palmipuud ja mitmeid teisi mõtetuse/koleduse-politsei rajatisi. Ilmselt oligi see mõtetuse-politsei, kes korraldas meie päeva nii pikaks, et õhtuks jõudsime juba Terteniasse. Issand kui palju jõuab ühe päeva jooksul näha ja teha! Seal Tertenias saime mitmeid sitakrampe tänu surma-pargile, kastimõrvarile ja nähvatsile, kes meid maantee kõrval vedelevate torude varjus magada ei lubanud.

Päev 6. Ukerdasime päris-politsei abiga Costa Rei randa (mõtetuse-tipp). Kohtasime hääle-kolleege Saksamaalt. Siis toimus pööre - tutvusime Massimoga, kel oli maailma mõtekaim baar - Maklas. Ausalt - tahaks seal töötada või midagi. :)

Muidugi rääkisime talle oma plaanist sõita saare peale. Ja 1-2-3 oli kõne võetud Robile, kel on oma paat. 2 tunni pärast istusime Robi Mini Cooperisse ja sõitsime Villasimiuse sadamasse. Hädise puupaadi asemel ootas meid 1,6 milline barco. Rohkem sõnu te ei vaja:

Mainiks veel ära, et snorgeldasime, jõime iidset punast veini, kohtasime merel tüüpi kes järgmine päev vangi läks, Piia sai milli-mallika käest kõrvetada (raisk) . Õhtul kutsus Robi meid oma majja. Saime Liisiga oma privaatse halva energiaga toa. Aga päev oli ju ilus - jääb vaid küsida, kuidas on see võimalik!? :)

Päev 7 - Ciao Villasimius. Buongiorno Cagliari (hääldus: Bonzoorno Kaaljari). Vaikus. Ainult üksikud märksõnad. Üleliigseid sõnu pold vaja. Robi hängis ikka veel meiega. Sõime, lebotasime ja tuuritasime. Roosasid flamingosid nägime ka - usute või mitte. Õhtul sõitsime Bartsa ära - VABADUS! :) *Imelik päev oli*

Päev 8 - Barcelona! Ma isegi ei jaksa seleteda, et ma ei tundud seda linna ära; et leiutasime uue mängu ja kui tüütu oli see Bartsa rand.

Õhtul allkirjastasime sõprus-pakti Eesti-Soome-Maroko vahel. Vat see oli fun. Küsisime endilt: "MIKS? Tripp ju peaaegu läbi ja ikka läheb sama libedalt?!"

Päev 9 - Hääletripp Porto - Lissabon. Jah, flow oli ikka veel sees. Tutvusime ärimeestega - Mr Paulo ja Luisiga. Sõime nende kulul hääd portugali sööki ja sõitsime 2sotiga. Ei no mis sa veel tahta oskad? Ja siis jõudsime KOJU - LISSABONI (L) (L) (L). Sain aru, et see on mu lemmik koht, parim paik kus elada, olin rahul.

Kui sul veel kopp ees pole, siis tseki pilte - http://public.fotki.com/piiaots
Mul on igatahes suur kopp ees selle reisi kirjeldamisest. Mis te ise teete seal Eestis??? Hoidke mind kursis, pliiiis! Ja kui minuga trippida tahate, siis leidke see paartuhat krooni ja sõitke mulle külla, raisk!

MINHA CASA

2009-10-13T01:00:00.003+01:00

Nii HÄÄ on jälle Lissabonis / kodus olla. Siin on Minu sõbrad. Minu masendav toanaaber. Totakad japsid. Sipelgad. Miski pole muutunud. NII HÄÄ.

Auhinnaks, et tagasi tulin .. sain palju kallistusi-musitusi ja jala-massaaži. :) Nii HÄÄ.

Ps: Väike vihje, mis Sardiinias toimus:

Intervall

2009-10-02T21:54:00.009+01:00

Portugallastele meeldib hirmsasti pausitada. Koolis, kodus, puhke-hetkel - koguaeg on üks INTERVALL.

1 päev käisime Füüreriga kinos. Sain mitu uudset elamust : 3D film, "intervalo" keset filmi, mille käigus olime sunnitud kuulama "The Winner Takes It All" laulu ja vaatama kuidas inimesed amelevad. :) Ei-no-tore!
Koolis on ka intervallid. See on normaalne. Sest, kes jaksaks kuulata portugali keelt 3 tundi järjest (nii et midagi aru ei saa).

Proffesora: "Esta tempo para intervalo!" (On intervalli aeg!)

Ja ka koduteel teevad portugallased pause. Näiteks 1 päev tulime Marcioga koos loengust ja ta krabas väikselt klutilt rula käest ära ja hakkas trikitama:
Kuna ma olen siin Lissabonis "väga palju tööd rüganud" (vt all pool olevaid illustreerivaid pilte), siis oleks ka mul aeg jalad selga võtta, üks intervall teha ja Sardiiniasse põrutada. 10 päeva pärast kuulete mis seal toimus. :D

Eestlase parim toit on ...

2009-09-28T20:03:00.006+01:00

Tegelikult on eestlased kõige tüütum rahvus ever - varsti söön nad ära koos kapsa ja kartuliga!

Kõigile neile, kes mu irvet igatsevad!

2009-09-27T02:15:00.005+01:00

Fotod

2009-09-26T23:53:00.007+01:00

Hallo hallo!
Kuna on suur nõudlus fotode järgi siis tasub neid vaadata aadressilt: fotki.com/piiaots

Eile toimus siis see ühikapidu. Väga tsill oli. Japsidega sai ringi hüpatud ja jaapanikeelseid laule lauldud. "Tšuki-tšuki, tšaki-tšaki, noki-noki, kuki-kuki. Aitäh-aia!"

Mõned inimesed panid segast (rohkem kui mina), aga tänu neile ongi midagi sellest õhtust mäletada. Ntx eided, mingi blond portugallane, brasiillane, prantslane . . .

Parim lause, mis kõlama jäi: "You Japanese people must be smart - please explain me what does that symbol represent on the Portuguese flag?!" (by Füürer)

Primeiro festa na residencia!

2009-09-25T11:05:00.013+01:00

Nagu ma täna Margitile rääkisin ... siis ma ei tea mida ma teeks ilma oma poisteta. Junior, Éder, Eduardo ja veel paar inimest on mu sisseelamise ülilihtsaks teinud. Nad on minu sõbrad - juba esimesest päevast. :D

Üleüldiselt ainult 10% ühikaelanikest on normid. Sellest 9% on poisid ja 1% naistest on ka suht okeidod. Ülejäänd 90% on eided. Tõelised EIDED - eks ma kunagi kirjutan millega need eided hakkama on saanud. Eided, nah.

Aga hoiame positiivset joont ja loodame, et need eided ka ükskord sõbralikumaks muutuvad. Aa - ja Japsid on ka tsillid. Eile mängisin nendega Monopoli.

Et sõprussidemeid tugevdada/luua valmistasime Liisiga ükspäev mitu potitäit kartuli- ja riisisalatit. Pakkusin seda kõigile. Ka eitedele. Eelkõige oli see mõeldud ikka minu poistele. "Poisid-poisid, mis te teete!? Meie oleme issi-emme lumehelbekesed / sokolaadisaiakesed ja sööme Eesti pläga! Jee!".

Täna korraldan ühikapoiste kaasabil oma esimese peo. Ma loodan, et eided ära ei kitu ja meid ühikast välja ei visata! Oled kutsutud - Rua Gonçalves Crespo 20, CP 1150-185, Lisboa, Portugal. Kui sa tulla ei saa, siis võid seda sama aadressi mõistlikult kasutada ja mulle paki saata. Või siis vähemalt kirja. Kindlasti märgi siis ümbrikule: minu nimi ja ROOM 305.
Veel veidi pidudest rääkides ... aitan siit Portugalist ka Hannest Diletantidega. Eestlased minge: http://www.kultuuritehas.ee/da/

Viajar da SUL

2009-09-24T15:32:00.030+01:00

Kaija, Tauro, Iti ja Piia käisid koos Portugali avastamas. Volks automudeliks, veinipudel käigukangiks. Mida maadeavastajad nelja-viie päeva jooksul nägid ja tegid:

1.PÄEV
* Esimene rand oli Arrifana. No mida sa veel elult tahta oskad??? Selline rand paneks sindki rõõmust hüppama ja kargama?!

* Täitsa imekspandav on see, et samal õhtul jõudsime ka "maailma lõppu". See ongi Cabo de São Vicente - enamus turiste tegid romantikat, mina õgisin kalasaia. :) Loe lisa, kui sellest kohast veel midagi kuulnud pole: http://en.wikipedia.org/wiki/Cape_St._Vincent

* Öösel tõmbasid viinerid end kerra rannas nimega Praia da Cordama, mis oli päris maailmalõpu lähistel! Langesid tähed, murenes kalju ja Iti mängis terve öö nirki. Õnneks järgnes (ookeani) tõusule mõõn!

2. PÄEV
*Kaija ja Iti käisid järgmine hommik Lagoa lähistel Caravalho rannas. Piia ja Tauro plätserdasid ja plärtsutasid "Slide and Splash" veepargis.

* Teise päeva öö veetsime Albufeiras. Ranna nimi oli vist Praia com Bandeira Azul - ühtki sinist bandiiti / lippu me seal rannas ei kohanud. Öösel hirmutasid meid ainult Jaapani turistid ja Iti oli jälle hirmust kangestunud nirk. Piia lubas juba teist ööd järjest, et magab autos - aga sellisest luksust nagu see voodi ei pakuta iga päev:

3. PÄEV
* Hispaania - Isla Cristina rand. Mõnus. Ainus probleem oli selles, et Iti ütles Piiale: " Su keha on nii pruun, aga nägu mega valge". Ja mida tegi ajugeenius?! Loomulikult praadis terve päev oma nägu ilma päikesekreemita. Tulemus - totaalne punanahk. Teine viga, millest õppisin : Ära kunagi lehvita võõrastele Hispaania onudele - nad tulevad tulle autoakna taha "Tot-tot" tegema. Öö veetsime Playa da Barrosas.

4. PÄEV
* Gribraltar. Pildid räägivad enda eest!

*Õhtul sõitsime läbi Sevilla tagasi Lissaboni. Vahepeal tegime söögi-, pissi-, poe- ja tantsupeatusi!

5. PÄEV
Käisime shoppamas ja kogemata ja Sintras. THE END!

Tänane päev:

2009-09-18T04:23:00.010+01:00

1. Keelekoolis oli eksam. Altkäemaks - Kalevi shokolaad.2. Ekskursioon meie istituudis. Sõitsime ISA-mobiiliga.

3. Leidsime mehe, jumala ja kastid.

4. Teenisin plusspunkte. Texas hold-em. Segunda! Prize: 1 eur.

5. Käisin parimas kohas Lissabonis. Esimese korra kohta pole paha: Andrew Inglismaalt. Aastast 480 pärit münt. Tants ja draama.

6. Vaatasin ülimõtetut õudukat. Ei viitsi isegi illustratsiooni sellele panna.

Kell on hetkel 5.02 ja homme sõidame lõunasse. Kolmapäevani on blogis vaikus. Pärast seda olete kadedusest rohelised.

Täna on homme ehk siis järgmine nädal

2009-09-17T22:18:00.006+01:00

Ma olen lubanud neid pilte näidata juba mingi 2 nädalat. Aga palun. Amanhã da Manhã on täna öösel.

Varsti tuleb päev ...

2009-09-13T23:30:00.002+01:00

Varsti tuleb päev ... kui ma saadan kõikidele oma kümnele Portugali kontaktile päeva jooksul 50 sms-i. Ma vandusin seda käsi Egiptuse Imede raamatul. Need portugaallased on HULLUD sõnumineerijad! :) Ma muutun ka selliseks varsti. Üheks päevaks vähemalt.

Kui ma oleks portugallane siis saadaks selle blogipostituse asemel teile praegu sellise sms-i: " Ola. Como estas? Hoje nos voltamos da praia Costa da Caparica. Eu gosto muito de banho de sol. Ate logo, ok?".

Täna on selline tunne - arvake ise ära miks :)

2009-09-12T21:24:00.001+01:00

3a feira & 4a feira

2009-09-09T18:51:00.021+01:00

Terça-feira - ERASMUS WELCOME BBQ:

Kuna see pidu toimus lollakas bermuuda-kolmnurgas ..
.. siis ükski foto välja ei tulnud ... ning :

1. Kadriga otsisime end lollakaks, et see pleiss üldse üles leida
2. Lõpuks tuli välja, et see toimus lollaka trepiga-jalkaväljaku-nurgas
3. Seisime end järjekordades lollakaks, et 1 euri eest burgsi ja jooki saada
4. Nägime lollakat baratat (kes saatis mulle 2 päevaga 17 sms-i)
5. Kuulasime mitte lollakat kidratüüpi, mis oligi ainus norm asi seal peol :)
6. Lollakas Piia eksis muidugi koduteel ka ära
7. Kodus pidid ootama brasiillane, jaapanlane ja sake. Aga lollakas japs magas

Quarta-feira - SURVIVED THIS DAY
Kiirabi sireenide ja automürinaga olen juba harjunud, kuid tänane hommik oli õudukas! Unesegasena ma ei saand aru, mis toimub - sõda / avarii / Lissaboni kaksiktornide varisemine / uforünnak ... Tegelt olid need hoopis jube-jube müristamine ja äike, mis mind hullutasid. Eestis ei ärka sa kunagi sellise jubeduse peale üles. Eestis tuleb mürin metsa tagant, siin tuleb maja tagant.

Muidugi leidub meie seas sensitiive, kes saadavad samal hommikul selliseid videoid (Eriti hääks läheb video pärast esimest minutit):

Äikesetorm läks muidugi tunnikese jooksul üle lõõmavaks päikesepaisteks. Ja ma pidin kahetsema oma valikut - esimest korda Lissabonis pikki teksaseid kanda. Olin nagu haudunud muna kui koitsa jõudsin. Aga elasin üle.

Koolis oli vaja ka ellu jääda - meil toimus survival tour - mina pidin näiteks Loja de Electrodomesticosse minema ja uurima soojapuhurite kohta. Müüja arvas, et ma olen lollakas ja peaks rannas peesitama. Laupäeval ongi plaanis vanad mälestused rannast üles soojendada.

Fim de semana em Lisboa

2009-09-07T18:23:00.034+01:00

OLÀ!

Vat selline on nädalalõpp Lissbonis:

* Reedesel päeval käiake ekskursioonil.

Kõik turismi-kohad koos fotodega on esindatud Emo-Kristjani blogis (kui huvitab.. siis kliki kõrvaloleval fotol). Kuna ta on juba korralikult kõik üles kirjutanud .. siis ei ma ei viitsi topelt kirjeldada, kus käidi ja mida nähti.

* Reede õhtul käiakse Pub-Crawlingul, mida muidugi üles ei leita! Seega roomatakse niisama Bairro Alto Cyber Baari ees. Cyber baaris on muidugi palju kahtlaseid eestlasi, kes õppisid Lissabonis aastatel 2000 / 2001.
Koju ei jõuta.

* Laupäeval plaanitakse minna randa, aga sinna ei jõuta. Aga laupäevaõhtusele sünnipäevapeole jõuavad kõik! Isegi Junior Mosambiigist.

* Pühapäev veedetakse Swingers / Tantra klubis basseinipeol või siis Raposeirase lähistel autos, kui Joao samal ajal manti üritab sebida / Nuno hulle manoovreid esitleb.

* Esmaspäeval ollakse keele-koolis, pärast seda Baratoga & kursakatega cervejat joomas ja itaallaste pool noite de pastal.

Skype

2009-09-03T23:34:00.000+01:00

Mida eestlastega ikka Lissabonis teha - ikka omas kodus istuda ja tund aega skypes mögiseda.

Okse

2009-09-03T22:19:00.017+01:00

Ma olen ikkagi eestlane (veel). Mida eestlased teevad? Hädaldavad. JEAH!

Häda 1: Lissaboni tänaval kõndides sajab alati mingit pläga pähe. Liis ütles, et see on ventilaatori-vedelik. Mai tea. Ma ei julge üles vaadata - äkki lendab silma! :D

Häda 2: Reegel: toanaabriks satub alati ühika kõige mõtetum eit. Ta käib väga masendunud näoga ringi ja ma pidin kohe otse küsima: "Kas sulle ei meeldi, et ma su roomy olen?". Aga vastus oli muidugi juriidiliselt korrektne: "Nao, no problem". No peale seda küsimust muutus ta 50% sõbralikumaks. ;) Loodan, et 100% pole kaugel.

Häda 3: See on ju Facebooki maa. Ma olen juba liitunud üli-mõtetute klubide ja applicationitega. Sucks!

Häda 4: Ma õpin portugali keelt ja enamus aega räägin inglise keeles - seega .... kõik teised keeled lähevad meelest ära ja sassi. Täna tutvusin Junioriga, kes on must nagu öö ja pärit Mosambiigist. Wow, eks. Igatahes üritasin talle vene keelt demonstreerida - ja ei tulnud midagi peale portugalikeelsete sõnade meelde. Aga see on ju ainult positiivne! :D

Häda 5. Pedro-Pedro-Pedro! Vt vanemat postitust! Ma tahaks oksendada igatahes :)

Häda 6: Nett kaob vahepeal ära. Aga ega ma siia virtualiseeruma ei tuld.

Häda 7: Liisil on koguaeg pissu-häda!

Keelekoolis tegime filmi

2009-09-03T12:24:00.006+01:00

Ps. Kriipsude ja krõnksudega tähed kadusid kusagile ära. Aga loodan, et saate teemast aru - ma saan. :)

Mis toimub?

2009-09-02T21:32:00.003+01:00

1. Eile oli pilves ilm (vt pilti!)
2. Liisiga smuugeldusime tasuta EILC keelekursustele. Idekas!
3. Kolisin ühikasse - siin on päris kodune juba + sipelgane + brasiillane
4. Täna shoppasin hulluks - ostsin ülimõtetud kõlarid, nats riideid, hügieenivahendeid, panni ja tigela.
5. 14. sept algab kool ja samal ajal saabuvad Kaija, Iti ja Tauro, kellega tripime Gribraltarile ja Lõuna-Hispaaniasse. Jepikajee :)

Kool ja Praia 2

2009-08-31T23:05:00.022+01:00

Hea, et me käime UTL-i School of Agronomys. Paistab, et peab talveks oliive purki panema ja kooli-paprikatest letšot kokku keerama hakkama. Viinamarja-moos poleks ka paha idee! Kooli istanduses kasvavatest viinamarjadest pole sellist glükoosi-laksu ammu saanud - ühe kobara sõin kohe ära, teise võtsin randa kaasa. :)

Jaa .. käisime täna Etsoni, Leo, Liisi, Kadri ja Alaniga üle jõe rannas. Ma ei mäleta mis selle ranna nimi oli .. aga eesti keeles kõlaks see umbes nagu "Kalamehe majake". Vist. Segane värk igatahes. Lained olid täna kolmekordselt nii ägedad kui eilses rannas.

Tähelepanelikud lugejad said aru, et me käisime rannas 6-kesi. See tähendab seda, et kordamööda pidi keegi end autos kägarasse tõmbama, et me trahvi ei saaks. Korra nägime politseid ka .. aga nende tähelepanu hajutas üks prügikast, mida nad arreteerida üritasid. Siinne politsei pidi olema sõbralik, kuid ebaefektiivne - seega muretsemiseks pold vist põhjust. Veidi tegi murelikuks Leo sõidustiil - 30 alas kolmekordselt kiirust ületada pold mingi probleem, sõidu ajal kätega trummi mängida on ju ka fun ja 4-le eestlasele ülikitsastel vanalinna teedel kihutades sitakrampe põhjustada on parim meelelahutus üldse. Järgnev pilt sümboliseeribki seda krampi mu püksis:

Aga muidu olime rõõmsad ja roosad nagu flamingod. Välja arvatud Etson ja see Liba-Kadri.

Nos estamos cromos de computadores

2009-08-31T00:05:00.000+01:00

Piia - Etson - Liis

Esimene armastuskiri

2009-08-30T23:49:00.000+01:00

Täna randa minnes avastasime välisukse alt sisse sokutatud kirjakese. Ma ei tea kes ta on. Ma ei tea mis ta tahab. Ma ei tea kuidas ta teab, kus ma elan. No tegelt enam-vähem võib aimata, kes ta on. Aga probleem on selles, et iga teise portugali tüübi nimi on Pedro. Seega ma ei tea mitmes Pedro ta on, kellega siin tutvunud olen ;)

Praia - jepikajee

2009-08-30T22:23:00.000+01:00

Täna käisime Emo-Kristjani ja Liisiga Carcavelos´i rannas. Õhk 27 kraadi, vesi oli täiega soolane (mai tea kui palju kraade), megaägedad lained - olge kadedad! Naised suurte pepude ja hästi väikeste bikiini-pükstega, rasedad mustanahalised onud, vetikatest libedad kivid, põhjakoristajakalad - olge kadedad! Siin on palmid - olge kadedad! Siin karjutakse "Garjaatši tsebureki" asemel "Ola-Coca-Cola!". Homme jälle randa - olge kadedad!

Saabumine ja sisseelamine

2009-08-29T19:42:00.001+01:00

Primeiro dia.

* lend hilines 3 h - sitaks väsitas ära!
* pohh see väsimus - Bairro Altosse peole - kes ei tea siis see on peo-piirkond, kus iga 2 meetri tagant on "Levikas"
* koju mingi kell 4 öösel - no tegelt Liisi koju, kelle pool ma praegu elan ;)

Segunda dia.
* ärkasin hilja - mökutasin väga kaua
* käisin ühika lepingut tegemas ja koolis asju ajamas - mõlemad tegevused kukkusid läbi. sest ma jõudsin liiga hilja, unustasin raha ja dokumendid maha ja olin üldse udu
* õhtul: hiina pood - terav supp Kadri ja Alani pool - CS pidu (sucks) - jazz baar (tasuta joogid-jee) - Europa Club (sucks) - erapidu 2 korruselises korteris (äge).

Terceiro dia.
* portugali vaib on sees - päeva jooksul ei jõua mitte midagi teha, sest kõigest on pohh ja ülitsill aeglane tunne on ka
* isegi ühtegi pilti pole viitsind teha
* shoppasime Liisi ja Kristjaniga - KANA ostsime muidugi
* varsti õue

Pildi nimi: Você é uma galinha, e galinhas não voam.

Sammud Lissaboni poole

2009-08-27T07:54:00.000+01:00

Step 1. Laevaga Stockholmi

* Stockholmi kruiisil on vist kõik käinud - pikalt vist seletama ei pea, et õhtu sisustamiseks passisin jubedat karaoket, vaatasin kabareed ja... tutvusin ühe Kalifornia ränduriga, kellega muljetasime ja džinnitasime poole ööni.
Tema blog: http://youngmincks.blogspot.com/

Kuna temast pilti pole, siis lisan ühe teise klemmi foto:

Ja ... step 2 oli Stockist lennukiga otse Lissaboni

Ärasaatmine - 25.08.09

2009-08-26T20:39:00.000+01:00

Otsustasin kutsuda Tallinna sõbrad Linnahalli bussipeatusesse minu ärasaatmispeole.

Peo algus oli väga segane ja hämar :
Esimene külaline oli Margit, kellega tegime veel viimaseid reidi-pilte:

Siis vahepeal välkusid õõvastavad kaadrid filmist "The ring"...

.. ja pimeduses möirgasid tsirkuse-kollid:
.. ja ülejäänud külalised ..
Õhtu lõppes mõnusalt Statoilis (mõne jaoks veel vabaka-burksi-putka ja-väljakul hängides).

OBRIGADA, et viitsisite tulla! :)

Mis?

2009-08-26T20:29:00.000+01:00

Tere.Olen Piu ja läksin aastaks ajaks Portugali õppima. Olen alates homsest Lissaboni Tehnikaülikoolis Erasmuslane.

Ega ma vist väga seda blogi kirjutada ei viitsi - aga Taavi täna võttis selle blogi teema jutuks. ;) Eks ma siis üritan Teid kursis hoida ... kuigi silmast-silma kohtuda ja oma seiklustest rääkida oleks ikka 100 korda lahedam, onju ;)